• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Eesti Maksuamet on hakanud detailsemalt tegelema töötajatele suunatud aktsia-optsioonide (TSAO-de) maksustamise kontrollimisega. Tehtud on esimesed ettekirjutised, mistõttu on paslik analüüsida maksuameti tegevust Euroopa kontekstis.
TSAO-de maksustamise analüüsimisel on vaja vaadelda kahte valdkonda: maksukoormust ettevõttele ja töötajale.
Põhimõte, mida praegu Eestis kasutatakse tugineb tulumaksuseaduse §-le 48, millest tulenevalt, juhul kui töötaja on realiseerinud aktsiaoptsiooni ja omandanud väärtpaberid turuhinnast madalama hinnaga, käsitletakse omandamisel turuhinna ja soodushinna vahet erisoodustusena. Erisoodustuse hetkeks on seega optsiooni alusvaraks olevate aktsiate müük ettevõtte poolt (exercising) ning optsiooni andmist (grant) ja alusvaraks olevate aktsiate müüki vaadeldakse eraldiseisvatena.
Kuigi viidatud lähenemine ei ole maailmas ainulaadne, pigem levinud, kritiseeritakse sellist lähenemist kui TSAO-de loogika ja sisuga mittearvestamist. TSAO-d peaks olema kui motivatsioonihoovakesed, mida ettevõtted emiteerivad ja töötajad soetavad meelsasti. Eestis rakendatava maksuloogika alusel on peamiseks hüve saajaks töötaja, samas TSAO-de loogika alusel on peamiseks hüve saajaks ettevõte. Sellise konflikti korral ei pruugi olla ettevõtted ja töötajad huvitatud tulemuslikumast tööst (mida paremini ettevõttel läheb, mida kõrgem on ettevõtte väärtus ja aktsiahind turul ning lõhe kokkulepitud ja tegeliku aktsiahinna vahel, seda rohkem peab ettevõte maksma maksu).
Teine rakendatav põhimõte erineb maksustamisaluse ja hetke poolest. Maksustamine leiab aset optsiooni andmise hetkel (grant), mitte aga tulemusliku töö ilmnemisel, mistõttu on ettevõte ja töötajad rohkem motiveeritud lõhe kasvatamisest optsioonihinna ja ettevõtte turuväärtuse vahele. Maksustamise aluseks ja hetkeks on optsiooni andmine (grant), mitte aga alusvaraks olevate aktsiate võõrandamine ettevõtte poolt töötajale (exercising). Optsiooni andmist ja alusvaraks oleva aktsia hilisemat võõrandamist vaadeldakse koos ning käsitletakse justkui ühe tehinguna. Optsiooni hind/väärtus (väärtus, mis antakse töötajale võttes arvesse ka hiljem saadav potentsiaalne tulukus aktsia soodsamast soetamisest) ehk maksu alus määratakse erinevaid valemeid kasutades (levinuim Black-Scholes). Sellist varianti rakendatakse põhiliselt kaubeldavatele optsioonidele, kuigi üldiselt on siiski TSAO-d isikustatud ega ole kaubeldavad.
Töötaja maksustamisel, aktsiate hilisemal võõrandamisel, on riikidel erinevad lähenemised. Mõningad riigid maksustavad töötaja poolt aktsiate soetusmaksumuse ja hilisema võõrandamise (selling) vahest teenitud tulu tingimusteta, teised on aga kehtestanud tingimused, millal sellist tulu tulumaksuga ei maksustata. Põhilised tingimused, mida riigid on kehtestanud, on seotud investeeringu hoidmise pikkuse või osaluse suurusega.
Omamata täpset ülevaadet sellest, millistele argumentidele maksuamet hetkel tugineb, leian, et selline lähenemisviis põhimõtteliselt tekitab küllaltki palju probleeme ning ei toeta ettevõtluskeskkonda. Põhiküsimused, mis tõusetuvad on:
- Kas sellise maksustamisviisi korral võib käsitleda ka optsiooni andmist (grant) (ka sellele on võimalik määrata väärtust), erisoodustusena?
- Kuidas vältida topeltmaksustamist? Näiteks on töötajal õigus osta ettevõtte aktsia 1. septembril hinnaga 10 krooni, ja aktsia turuhind on 13 krooni. Maksuameti praeguse lähenemise korral, käsitletakse eeltoodud näites kolme krooni kui erisoodustust, mille ettevõte peab maksustama tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui nüüd töötaja soetabki aktsia 10 krooniga ning müüb järgmisel päeval maha 13 krooniga, tekib töötajal maksustatav tulu kolm krooni, mis kuulub samuti tulumaksuga maksustamisele.
- Kuidas määrata aktsiate turuhinda noteerimata aktsiatel?
Olen seisukohal, et TSAO-de maksustamine vajaks erikorda, mis arvestaks TSAO-de sisu ja mõttega ning toetaks ettevõtluskeskkonda. Kuigi maksuameti põhimõttelisele lähenemisele võib leida nii toetavaid kui ka ümberlükkavaid väiteid, oleks siiski eelkõige tarvilik luua selge ja läbipaistev keskkond TSAO-de maksustamiseks.
Maksustamine riigiti erinev

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.06.26, 11:25
Scandagra ekspert: nisuturul hinnatõusuks praegu tuge ei nähta
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele