Jõhvi tahab linna rohkem tööstust

13 000 elanikuga Jõhvi linn on viimase kümne aasta jooksul näinud kõvasti vaeva sellega, et tugevdada oma positsiooni maakonnakeskusena. Jõhvil on tulnud tõmbekeskusena konkureerida endast tunduvalt suuremate Ida-Viru linnade, Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäega.

Siiski on soodne asukoht Tallinn-Narva ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteede ristumiskohas ning paiknemine Kohtla-Järve kahe suurema linnaosa vahel lasknud Jõhvil kujuneda piirkonna kaubandus- ja teeninduskeskuseks. Ka enamik maakonnas paiknevaid riigiasutusi on oma bürood teinud Jõhvi.

Siiski on Jõhvi võimud mõistnud, et tööpuuduse oluliseks vähendamiseks linnas ei piisa panustamisest ainuüksi kaubandusele ja teenindusele. Linna majandusstruktuuri mitmekülgsemaks muutmiseks on tarvis saada linna ka uusi tööstusettevõtteid.

Nende ligimeelitamiseks on Jõhvil tekkinud kavatsus rajada linna serva endise mäehariduskeskuse alale tööstuspark. PriceWaterhouseCoopersi poolt koostatud Jõhvi Tööstuspargi äriplaanis märgitakse, et sotsiaal-majanduslikud eeltingimused tööstuspargi loomiseks on Jõhvis olemas. Kõige sobilikumate tööstusharudena toob äriplaan esile metalli-, masina- ja aparaaditööstust. Head võimalused oleks ka keemiatööstuse arendamiseks, kuid Jõhvi ei taha linna ettevõtteid, mille tegevusega kaasneksid negatiivsed keskkonnamõjud.

Siiski võib tööstuspargi idee teostuda vaid juhul, kui Jõhvil õnnestub leida pargi väljaarendamiseks tuumikinvestor. Linna enda võimalused tööstusparki investeerida pole kuigi suured, sest eelseisvatel aastatel tuleb Jõhvil omaosalusena välja käia suured rahasummad mitmetele kavandatavatele suurehitustele, nagu kontserdimaja, spordihall ja staadion. Kindlasti neelab kõvasti raha ka laguneva viadukti probleemi lahendamine.