Hääbuvad asulad taagana kaelas

Kohtla-Järve on tänases Eestis kahtlemata kõige absurdsema administratiiv-geograafilise ülesehitusega linn. See koosneb kuuest linnaosast, mis paiknevad saarekestena erinevate valdade vahel. Nii tuleb näiteks Järve linnaosast, kus asub linnavalitsus, Viivikonna linnaosasse jõudmiseks läbida neli valda ja maha sõita üle 40 kilomeetri.

Ligikaudu 40 aastat tagasi moodustus Kohtla-Järve konglomeraat tööstusasulatest, mille ühendamist ühe linna alla pidas tolleaegne võim vajalikuks, et niinimetatud põlevkivibassein paremini juhitav oleks.

Tänaseks on enamik nendes asulates olnud kaevandustest ja tööstusettevõtetest tegevuse lõpetanud. Hääbuvates asulates elanikkond vananeb, majad lagunevad, kütte-, veemajanduse- ja muud kommunaalprobleemid kasvavad üle pea. Väikelinnaosades elementaarsemategi elamistingimuste säilitamine on muutunud niigi pingelisele linnaeelarvele iga aastaga aina suuremaks koormaks.

Kohtla-Järve linnavõimud on ligemale kümme aastat üritanud oma probleemiderohketest satelliitidest lahti saada, kuid seni tulutult. Ükski vald, kelle küljes või sees need linnaosad paiknevad, pole olnud vähimalgi määral huvitatud vabatahtlikult neid endaga liitma, sest koos sellega tuleks üle vaid suur hulk muresid.

Siiski on tänavu Kohtla vald nõustunud põhimõtteliselt alustama protseduuri Kukruse linnaosa ülevõtmiseks. Tallinna?Narva maantee ääres Järve linnaosa ja Jõhvi linna vahel asuv Kukrusel on tänu asukohale kõigist väikelinnaosadest ka helgeimad arenguväljavaated. Toila vallale pakuvad Kohtla-Järve juhid praegu Oru linnaosa, mille allakäigu põhjustas sealse põhilise tööandja briketitehase pankrot kuus aastat tagasi.

Kuid selleks, et vallad neist linnaosadest huvituksid, tuleb Kohtla-Järvel, kas endal või üheskoos keskvõimuga isuäratavaid "präänikuid" pakkuda. On ilmselge, et Kohtla-Järve linn on üks eredamaid näiteid vajadusest võimalikult kiiresti haldusreform käsile võtta.