Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

- Verston Eesti ärijuht Tarvi Kliimask, Rail Baltic Estonia tehniline juht Lauri Ulm, saatejuht Rasmus Kagge ja Transpordiameti teehoiuteenistuse direktor Janno Sammul.
- Foto: Merlin Zuzjonok
Äripäeva raadio saates “Targem taristu“ arutlevad
Verston Eesti ärijuht Tarvi Kliimask,
Rail Baltic Estonia tehniline juht Lauri Ulm ning Transpordiameti teehoiuteenistuse direktor Janno Sammul, millised on viimaste aastate suurimad väljakutsed ning milliseid õppetunde sektor järjestikustest kriisidest kaasa võtab.
Räägitakse, kuidas, kuidas mõjutavad taristuehitust koroonapandeemia, sõja tõttu katkenud tarneahelad ning enneolematu surve sisendhindadele. Taristuehitus on üks kütusemahukamaid tegevusalasid ning olukorras, kus diislikütuse hind kerkib lühikese ajaga rekordtasemele, satuvad surve alla ka juba sõlmitud lepingud.
Jutuks on ka bituumeni hind, mille mõju ulatub paljude tee-ehitusprojektide puhul kümnetesse protsentidesse kogu lepingu maksumusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saatekülalised nendivad, et kõige suurem probleem ei pruugi olla mitte hinnatõus ise, vaid hoopis ettearvamatus. Kui ettevõtted ei tea, millised on investeeringumahud aasta või kahe pärast, muutub keeruliseks nii inimeste hoidmine, tehnika arendamine kui ka pikaajaliste otsuste tegemine.
Saates arutletakse, millist mõju avaldab taristusektorile rahastuse kõikuvus ning miks võib ebastabiilne investeerimiskeskkond kahjustada kogu valdkonna võimekust rohkemgi kui üksik hinnatõus.
Teemaks tuleb ka see, kas ja kuidas peaksid muutuma tellijate ja töövõtjate vahelised suhted. Kas senine mudel, kus suurem osa riskidest jääb ehitajale, on kiiresti muutuvas maailmas enam jätkusuutlik? Milliseid võimalusi pakuvad uued lepingumudelid, näiteks Rail Balticu projektides kasutatavad alliansslepingud, ning kuidas võiksid taristuehituse hinnaindeksid aidata lepinguid tasakaalus hoida?
Saadet juhib Rasmus Kagge.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saates “Targem taristu” arutletakse, mis teeb ühest taristuobjektist päriselt hea objekti ning kuidas ehitada targemalt, kestvamalt ja suuremat väärtust luues.
Tallinna linnapea väldib elanikkonna vähenemisele pöördumisest ja liikuvuse probleemidest rääkides nende juurpõhjuseid, kirjutab advokaadibüroo TEGOS vandeadvokaat ja avaliku õiguse ekspert Indrek Kukk.
Saates „Targem taristu“ arutletakse, kas Eesti taristuehituse hanked liiguvad päriselt väärtuspõhisuse suunas või juhib otsuseid endiselt madalaim hind.
Rail Baltica valmimine ei tähenda pelgalt uue raudteetrassi ehitamist, vaid ka uue piiriülese opereerimismudeli käivitamist ja see on Rail Baltic Estonia üksusejuhi Heigo Saare sõnul vähemalt sama suur väljakutse.
Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.