Pada sõimab katelt

Jälgides viimasel ajal Kohtla-Järve linnajuhtide ja valitsuse esindajate vahelist sõnadepoksi, jääb vägisi mulje, nagu tegutseksid need eri tasandi võimuorganid omaette riikides.

Üksteisest räägitakse mööda, süüdistatakse võidu teineteist, kumbki pool oma vigu ja tegematajätmisi tunnistada ei taha.

Võtkem näiteks Kohtla-Järve ühe valusama probleemi ? tööpuuduse. Kohalikud juhid räägivad, et neil puuduvad võimalused uute töökohtade loomiseks ja seetõttu pole kohalikel inimestel ka suurt mõtet nendelt selle probleemi lahendamist nõuda.

Vabariigi valitsus omakorda kinnitab, et tema roll on vaid üldine tingimuste loomine ettevõtluse arenguks, uute ettevõtete rajajate meelitamine oma linna peab olema aga kohaliku omavalitsuse ülesanne. Lõpuks jääb kohalikule inimesele mulje, et tööpuuduse vähendamine pole tegelikult kummagi võimutasandi mure.

Samamoodi käitutakse ka Kohtla-Järve väikelinnaosade kütmise hädade puhul. Riigivalitsejad väidavad, et Kohtla-Järve juhid ei oska oma kodukohas kommunaalmajandust korraldada, ei viitsi koostada tegevuskavasid, otsida lahendusi. Viimased omakorda näitavad näpuga valitsuse poole: lasite mitmel riiklikul suurettevõttel põhja minna, inimesed jäid tööta ega suuda nüüd kommunaalarveid tasuda. Nüüd andku riik raha, küll siis ka toasoe tuleb!

Kohtla-Järve volikogu esimees Valeri Korb on läinud koguni nii kaugele, et on avalikult väitnud, et valitsus ei eralda linna koolidele riiklike investeeringuid sellepärast, et neis käib palju vene lapsi.

Kohtla-Järve juhtidel tuleks mõista, et vastandudes teravalt keskvõimule ja neile süükoormat veeretades võib küll loota teatud populaarsusele, kuid see taktika ei aita vähemalgi määral kergendada elanike elu.

Samas tuleks aga ka kolmikliidu valitsusel riigi suuruselt neljanda linna käekäigule senisest rohkem tähelepanu pöörata ? hoolimata asjaolust, et selles linnas valitsevad juba viis aastat keskerakondlased.