Tallinna kinnisvarakaart: vaata, kui palju on sinu kandis korterid kallimaks läinud

Otsi kaardilt üles oma kodukant! Statistika nägemiseks vajuta kaardil esmalt linnaosale ja seejärel asumile.

Kõige rohkem mõjutab asumites tehingute arvu uusarenduste valmimine. “Kuna asum on nii väike, siis kui sinna üks uus kortermaja tehakse, see lööb statistika kapitaalselt pilla-palla kohe,” ilmestas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

See, kuidas uusarendus asumi statistikat mõjutab, paistab hästi silma näiteks Lasnamäel asuvas Katleri asumis, kus ühe ligi kolmesaja korteriga maja valmimine 2018. aastal tõi sinna hoobilt üle 260 tehingu. Mõned aastad varem jäi tehingute arv 60 kanti ning aktiivsus kukkus pärast uue maja valmist kiiresti uuesti samale tasemele.

Samas on tehingute arv hea indikaator selle kohta, kus kõige rohkem ja järjepidevamalt uusi kortermaju ehitatakse. Seega on nii Kalamaja kui ka näiteks Tondi selgelt uute arenduste mõttes teistest asumitest üle.

Hinnakasvu edetabelit juhib Haabersti kesklinna poolses servas asuv Mustjõe asum, kus korteri keskmine ruutmeetri hind on 10 aastaga kasvanud üle nelja korra.

Seda võib pidada statistiliseks kõverpeegliks, kuna 2013. aastal ei olnud piirkonnas veel väga palju kortermaju. Paldiski maanteest linna poole jäi peamiselt eramajade rajoon ning merepoolene ala oli suuresti asustamata. Viimase kümnendiga on Kodulahe arenduseks ristitud merepoolsesse piirkonda kerkinud tosin kortermaja.

Kui kümnendi eest tehti Mustjõel nõukogudeaegsete odavamate korteritega mõnikümmend tehingut aastas, siis näiteks 2022. aastal, kui taas suurem hulk uusi kallimaid korterid valmis, toimus Mustjõel kokku juba 230 tehingut. Seega on just uued korterid vedanud piirkonna keskmise ruutmeetri hinna mullu juba 4100 euroni.

Just uusarendused on üks suur põhjus, miks ka Kalamaja ja Kopli asumid on hinnatõusu edetabeli esikolmikus. “Iga järgnev projekt on eelmisest kallim olnud,” märkis Toompark Kalamaja uusarenduste kohta.

Koplis on kerkinud keskmine ruutmeetri hind 10 aastaga kolm ja pool korda. Sel on suurt rolli mänginud Kopli liinide totaalne muutmine. Kui kümnendi eest keegi naljalt sinna varemetes ja kinnilöödud akendega majade vahele jalutama ei läinud, siis nüüdseks on Kopli liinidel paarkümmend maja renoveeritud või taastatud ja tänavad korda tehtud. Loomulikult viib see piirkonna keskmise hinna lendu, kuna varem ei varem ei olnud Koplisse üldse uusarendusi tehtud.

Kas võidavad ka vanade korterite omanikud?

Toomparki arvates tekitab uusarendustest lähtuv hinnakasv vanade majade elanikele pettepildi. Uute korterite kõrval asuvates 120aastastes majades ei ole korterite hinnad kümne aastaga kolm ja pool korda kõrgemaks läinud, kuigi inimesed tahaksid seda loota.

“Väärtust on tõstnud uued, kvaliteetsed, kaasaegsed korterid, kus on panipaigad, kus on parkimiskohad,” rääkis Toompark. Ta lisas, et kui tsaariaegset maja pole renoveeritud, siis seda enam ei saa loota, et selle korteri väärtus võiks hüppeliselt tõusta.

Sooman lisas, et kuna uusarendustega kaasnevad tihti ka uued teed, rohealad, tänavavalgustus ning elukeskkond tehakse paremaks, tõstab see siiski ka ümberkaudsete vanade majade hinda. Kalamajas võimendab seda asjaolu, et korterid on väga väiksed ja ruutmeetri hind on nagunii võrreldes teiste piirkondadega kallim.

Kõige vähem on keskmine ruutmeetri hind viimase kümne aastaga tõusnud Vanalinnas, kus korterid on vaid 50 protsenti kallinenud. Kuna arendusruumi seal pole, on sealset korteriturgu väheselt mõjutanud peamiselt hoonete renoveerimine.

Toompargi sõnul on Vanalinna kinnisvara mingis mõttes ka hobikaup. “Et osta Vanalinna korter, peab jube tahtmine olema,” arvab ta. Ebamugavaks võivad seal elamise teha nii karmid muinsuskaitsereeglid kui ka lärmakad klubid.

Suures plaanis tõusevad Toompargi sõnul Tallinnas erinevates piirkondades, erinevat tüüpi korterite hinnad samas taktis. “Üldjuhul kui ma ütlen, et Tallinna keskmine korter kallines enam-vähem 6 protsenti, siis ma võin väita seda nii Lasnamäe kohta, Haabersti kohta kui Kesklinna kohta,” rääkis Toompark.

Loe lisaks artiklist: “Tõus ja tardumine: Kalamaja asemele saabuvad uued kuumad piirkonnad”.