Uuring: ESG trügib hangetesse ja edasilükkajad riskivad välistamisega

„Kaks ettevõtet märkisid, et need, kes sellega täna ei tegele, ei pruugi 2-3 aasta pärast enam jalga ukse vahele saada. Kui sa kestlikkusega täna ei tegele, võib see ühel hetkel sind turul välistama hakata,“ ütles Kukkonen.

Praktilise poolelt toodi välja olukord, kus ettevõte kaotas hanke seetõttu, et neil ei olnud kestlikkuse andmeid näidata, ja teine näide, kus kaotati hange, sest toote jalajälg oli konkurendiga võrreldes liiga suur, avas Kukkonen magistritöö „ESG põhimõtete integreerimise võimekus äristrateegiasse kui konkurentsis püsimise eeldus Eesti eksportivate ettevõtete näitel" tulemusi.

Ruul märkis, et kui ta Kukkoneniga teemat alguses arutas, tundus mõlemale, et kestlikkuse komponent peab olema strateegia osa ja teistmoodi see ei olegi võimalik, kui ettevõtted soovivad Põhjala turul tegutseda.

„Jõudsimegi selleni, et uurida ekportivatelt tööstusettevõtetelt, kas neil on ESG integreeritud strateegiasse või on see eraldi dokument või tegeleb sellega eraldi sädeinimene. Sealt see päästik tuli, et kas teised lähenevad kestlikkusele samuti strateegiliselt, sest turud seda justkui eeldavad,“ märgib Ruul.

Kukkoneni sõnul peavad ettevõtted praegu ESG rakendamisel suurimaks takistuseks just andmete kättesaadavust. „Tänane andmete kättesaadavus ei ole piisav, andmed on killustunud,“ märkis töö autor.

„Ja teine, mis oli peaaegu samal tasemel, oli teadlikkuse ja võimekuse puudus. Sisuliselt tänane seis Eestis võib-olla ongi selline, et meil ei ole ESG-teadlikke inimesi,“ ütleb Kukkonen.

Magistriöö eesmärk oli hinnata ESG põhimõtete integreerimise võimakust Eesti keskmistes ja suurtes eksportivates ettevõtete ning analüüsida selle mõju konkurentsis püsimisele. Marcus Kukkonen uuris ka takistavaid ja soodustavaid tegureid ESG rakendamises ettevõtete strateegias. Uuringus osales 13 eksportivat tööstusettevõtet eri tööstusharudest.

Saadet juhib Harro Puusild.