Veel mõni aasta tagasi räägiti ESGst kui vältimatust tulevikust, kuid praegu on ettevõtetes tunda järjest rohkem väsimust ja kriitikat.

- Kestliku ettevõtluse liidu tegevjuht Annely Aeri sõnul eristab tugevaid organisatsioone see, et vastutustundlikkus on seotud juhtimise ja strateegiaga, mitte ainult aruandlusega.
- Foto: Fadlik Febrian / Alamy Stock Photo
Ometi osalevad ettevõtted jätkuvalt vastutustundliku ettevõtluse indeksis ning lasevad hinnata oma juhtimispraktikaid ja organisatsiooni vastupidavust, tõdeti saates “Juhtimisaudit”.
Saates rääkis Eesti kestliku ettevõtluse liidu tegevjuht Annely Aer, et tema hinnangul ei ole vastutustundlikkuse teemad ettevõtetest kuhugi kadunud. “See kolmetäheline sõna ESG on väga paljude ettevõtete jaoks tegelikult klassikaline riskide hindamine,“ ütles Aer.
Saates arutleti selle üle, kas praegune ESG väsimus näitab pigem regulatsiooniväsimust või seda, et osa ettevõtteid tegelesid teemaga ainult välise surve tõttu. Aeri sõnul eristab tugevaid organisatsioone see, et vastutustundlikkus on seotud juhtimise ja strateegiaga, mitte ainult aruandlusega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vestluses tuli esile ka Eesti ettevõtete üks suuremaid nõrkusi – reaktiivne juhtimine. “Meil ei ole piisavalt aega ega ressursse probleemidega tegeleda enne, kui need eskaleeruvad,“ märkis Aer.
Saadet juhib Helen Klettenberg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti börsifirmad seisavad silmitsi juhtorganite soolise tasakaalu nõudega, kuid pooled Tallinna börsi põhinimekirja ettevõtetest ei vasta veel tulevastele reeglitele.
Me elame ajastul, kus kestlikkusest räägitakse rohkem kui kunagi varem. Ent kas me päriselt mõistame, mida see tähendab, või oleme selle sõna lihtsalt muutnud turundusväljendiks, mis sobib igale tootele ja igasse strateegiasse? Asja selgitab TalTech majandusteaduskonna kestliku juhtimise magistrikava programmijuht Martin Malm.
Esimene korrektne ESG aruanne Eestis on avalik: TKM Grupp avaldas standarditele vastava ja auditeeritud kestlikkusaruande. Vaata, milline see välja näeb.
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?