Hea juht ei ütle, mida teha. Ta küsib õigeid küsimusi
Juhtimiskoolitaja ja raamatu „Aitab s*tast juhtimisest“ autor Jo Wright usub, et halvaks juhiks ei saada üleöö. Sageli juhtub see märkamatult, kui töökoormus ja pinge aina suurenevad, räägib ta intervjuus.
Loe AI kokkuvõtet
Juhtimiskoolitaja Jo Wright ütleb, et kehv juht ei teki üleöö, vaid kujuneb sageli ülekoormuse ja pinge kasvades, kui inimesed taanduvad juhi silmis ülesannete täitjateks. Wrighti sõnul on kahjulik usk, et juhil peavad kõik vastused olemas olema. Ta soovitab käsu-andmise asemel rohkem küsida, kuulata ja usaldada. Tema hinnangul sünnib hea organisatsioonikultuur sisukatest vestlustest, mitte pelgalt protsessidest.
Raamatu pealkiri „Aitab s*tast juhtimisest“ on üsna provokatiivne. Mis teeb ühest juhist kehva juhi?
Hoolimata pealkirjast ei kirjutanud ma seda raamatut juhtide materdamiseks. Usun, et enamik juhte siiralt tahab oma tööd hästi teha, kuid nad töötavad sageli pingelises keskkonnas ja on väga ülekoormatud.
Kui peaksin välja tooma ühe käitumismustri, siis selle, et teinekord lõpetavad juhid inimeste nägemise inimestena ning suhtuvad neisse pigem kui ülesannete täitjatesse või vahenditesse, kelle abil töö saab tehtud.
Kui lõviosa juhi ajast röövivad koosolekud, e-kirjadele vastamine ja tähtaegadega real püsimine, siis jääb üks-ühele kohtumisteks aina vähem aega. Inimesed tunnevad, et neid ei kuulata enam ja usaldus hakkab kaduma.
Miks võivad head inimesed aja jooksul muutuda juhtideks, kellega on keeruline töötada?
Sageli edutatakse juhte seetõttu, et nad on oma töös head, kuid väga väheseid õpetatakse inimesi juhtima. Ühtäkki peavad nad tegelema eesmärkide, eelarvete, lõputute koosolekute, pidevate muutuste ja kasvava töökoormusega ning samal ajal oma meeskonda toetama.
Inimeste juhtimine ja juhiks olemine on privileeg ning oluline oskus.
Minu jaoks ei ole lahendus juhtide süüdistamine. Me peame neile andma oskused, toe ja keskkonna, milles neil on võimalik edukad olla.
Sa sead oma raamatus kahtluse alla mitmed levinud juhtimispraktikad. Milline juhtimisalane nõuanne on sinu arvates ülehinnatud või lausa kahjulik?
Mõte, et juhil peaks alati kõik vastused olemas olema.
Aastakümneid oleme harjunud käsu ja kontrolli põhimõttel toimiva juhtimisstiiliga, kus juhilt oodatakse eksperdiks olemist, kõigi otsuste tegemist ja teistele ütlemist, mida nad tegema peavad. Tänapäeva töökohad on teistsugused: inimesed tahavad panustada, soovivad, et neid kuulatakse ning tahavad tunda, et neid usaldatakse ja kaasatakse.
Hetkel kuum
Juhtimine ei seisne kõikide vastuste teadmises. Edu saavutavad organisatsioonid, kus luuakse keskkond, milles inimesed mõtlevad ise ja teevad omavahel koostööd.
Paljud juhid kardavad, et kui nad näitavad end haavatava ja empaatilisena, siis võib see nende autoriteeti vähendada. Miks peetakse neid omadusi juhtimises sageli ekslikult nõrkuse ja mitte tugevuse märgiks?
Ma arvan, et tegelikult aitavad need omadused luua usaldust. Inimesed tegutsevad kõige paremini siis, kui nad tunnevad end piisavalt turvaliselt, et jagada ideid, esitada küsimusi, tunnistada vigu ja pidada ausaid vestlusi.
Raamatus räägin läbivalt sellest, et coaching’ul rajanev organisatsioonikultuur põhineb tõhusatel vestlustel, ausal tagasisidel ja usaldusel. Usalduse loomine on üks olulisimaid oskusi.
Meenub sulle mõni kohtumine, mis sinu mõtteviisi juhtimisest täielikult muutis?
Kahtlemata oli see vestlus enda otsese juhiga palju aastaid tagasi.
Karjääri alguses arvasin, et hea juht teab kõiki vastuseid. Minu meeskond tuli pidevalt minu juurde küsimustega ja ma olin uhke, et suutsin kõikidele vastata.
Aga minu ülemus ütles mulle: „Jo, seni kuni sa kõigi küsimustele vastad, saad sa alati juurde uusi küsimusi. Sa pead rohkem küsima ja vähem vastuseid ette ütlema!“
See muutis täielikult minu arusaama juhtimisest. Mõistsin, et iga kord, kui ma kellegi küsimusele vastasin, muutsin ma ta endast sõltuvamaks.
See vestlus jäi minuga kogu ülejäänud karjääri jooksul ning on mõjutanud kõike, mida olen sellest ajast peale teinud. Tegelikult on mul nüüd isegi programm nimega „Ask More. Tell Less“ (eesti keeles „Küsi rohkem. Ütle vähem“)!
Mida õpetas raamatu kirjutamine sulle sinu enda juhtimisstiili kohta? Kas avastasid enda juures midagi uut?
Oma karjäärile tagasi vaadates mõistsin, kui palju survet olin aastate jooksul endale avaldanud.
Tegin ületunde, tahtsin ennast tõestada ja kahtlesin pidevalt, kas olen ikka piisavalt hea. Nii nagu paljud inimesed, kogesin ka mina nn petturi sündroomi ning kahtlesin oma oskustes, võimetes ja saavutustes.
Coaching’u õppimine muutis nii mind kui ka inimesi, kellega koos töötasin. See aitas mul mõista, et enne kui palume organisatsioonidel muutuda, peame olema valmis ise muutuma.
Arvan, et raamatu kirjutamine tuletas mulle meelde, et juhtimine on pidev õppimise teekond. Ka mina õpin endiselt iga päev.
Palun too välja üks mõjus harjumus, mida juht saab kasvõi homme hommikul proovida.
Julgustaksin iga juhti tegema ühe lihtsa otsuse: seadke inimesed esikohale.
Homme hommikul, enne kui avad oma postkasti või tormad esimesele koosolekule, võta aega ning pea ühe oma meeskonnaliikmega maha üks sisukas vestlus. Küsi küsimusi, kuula, ole uudishimulik, saa aru, mis tegelikult toimub.
Suurepärane organisatsioonikultuur ei sünni üksnes reeglites näpuga järje ajamisest ega iga-aastaste arenguvestluste kaudu. See sünnib üks vestlus korraga. Ja kui inimesed tunnevad, et neid kuulatakse, väärtustatakse ja usaldatakse, siis kasvab nende enesekindlus, suhted muutuvad tugevamaks ning tulemused paranevad.
Minu jaoks ongi see kogu raamatu mõte.
Tutvu Jo Wrighti värske raamatuga „Aitab s*tast juhtimisest“ Äripäeva e-poes.
Seotud lood
- ST
Igapäevaharjumused ja mõttemustrid mõjutavad meie vaimset tasakaalu ja heaolu rohkem kui oskame arvata. Mõnikord piisab väikesest muutusest, teinekord annab uue hoo värske vaatenurk.
Eesti juurtega, kuid Rootsis elav Kristjan Kullamägi on värske raamatu “Market Wizards” järgi suutnud kauplemisega kasvatada 4000 dollari suuruse algkapital ühel hetkel üle 100 miljoni dollari.
Juhil on oluline mõista, kuidas erinevad inimtüübid muutustele reageerivad ja nendega toime tulevad, räägiti Äripäeva raamatuklubis.
- ST
Kas tunned, et sinu juhtimisarsenal vajab värsket energiat või otsid seda ühte ideed, mis lükkaks ärile uue hoo sisse? Äripäeva raamatukirjastuse kevadisest laomüügist leiad maailmatasemel tarkust – raamatuid, mis aitavad paremini juhtida, selgemalt mõelda ja targemalt turundada.
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Enimloetud
Viimased uudised
Oksjonile laekus üks vastuväide
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele