See ongi lihtne näide prokrastineerimisest, mida paljud meist korduvalt läbi elavad. Kuigi soov on hommikul alustada kõige olulisema asjaga, nihkub see ometi edasi, sest muud tegevused tunduvad hetkel kiiremad, mugavamad, vajalikumad. Enamasti lubame endale, et järgmisel korral enam nii ei tee, aga kuidagi leiame end siiski samas tsüklis—täpselt nagu eelmisel korral.
Mis on prokrastineerimine?
Prokrastineerimine tähendab ülesannete edasilükkamist, kuigi teame, et see toob kaasa negatiivseid tagajärgi. Sageli varjame seda teiste "tähtsate" tegevuste taha – näiteks tundub, et oluline on hetkel vastata kiiretele e-kirjadele, süstematiseerida dokumente või osaleda koosolekutel, mille väärtus on tegelikult minimaalne. Paljudel juhtudel on viivitamine pehme enesepettus ennast tegusana hoidmise näol, kuid tegelikult põgeneme kõige olulisema ülesande eest.
Prokrastineerimise põhjuseid on mitmeid. Üks peamisi on hirm ebaõnnestumise ees – ülesanne tundub enne alustamist keeruline ja tekitab stressi. Või ka tüdimus, kui töömaht tundub liiga suur olevat. Enne suure ülesandega alustamist soovitakse “eduelamust” väiksemate tööülesannete täitmisega.
Tänapäeva sotsiaalmeedia on samuti suur prokrastineerimise katalüsaator. Tihti oodatakse ka perfektset olukorda, kus pea on puhanud, segajaid ei ole ja teised ülesanded on kõik tehtud. Reeglina seda ideaalset olukorda ei teki.
Kuidas prokrastineerimist vältida?
Kui ülesanne tundub suur ja hirmutav, siis on hea nipp alustada esimesest väikesest sammust – eduelamus motiveerib edasi liikuma. Alustamine on kõige raskem, kui sellest üle saada, siis on tõenäosus, et saad juba töövoogu sisse ja ei lase end katkestada.
Kasulik on otsustavalt vältida segajaid. Lülita välja teavitused ja leia keskendumiseks vaikne koht. Kui võimalik, määra kindel aeg, kus tegeled ainult ühe ülesandega.
Võid proovida ennast motiveerida väikeste preemiate abil, olgu selleks tass kohvi või lühike jalutuskäik pärast ülesande lõpetamist.
Sea endale selge eesmärk ja ütle kõigele muule “ei”. Kui tead täpselt, mida ja millal teha, on lihtsam vältida edasilükkamist.
Kokkuvõttes, edukas ajajuhtimine on oskus, mida saab arendada. Oluline on teadvustada, et prokrastineerimine ei tähenda laiskust, vaid tihti hirmu, stressi või läbimõtlemata harjumusi. Olles teadlik oma käitumisest ja rakendades sihipäraseid tehnikaid, saab sellest ajaröövlist üle.
Anneli on enam kui 20-aastase kogemusega suure ühiskondliku mõjuga projektide eestvedaja ja koolitaja. Ajajuhtimise koolitus annab osalejatele oskused ja tööriistad aja planeerimiseks ning tööülesannete organiseerimiseks. Vaata täpsemalt
Loe rohkem Ajajuhtimise koolitusest >
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisintellekt on saanud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks, mõjutades otsustusprotsesse, ärimudeleid ja töömeetodeid. Juhtide peamine murekoht on tehistaibu turvaline rakendamine töökeskkonnas, kirjutab koolitaja Priit Ilomets.
Meil kõigil on 24 tundi ööpäevas, aga kuidas seda targalt kasutada? Kuhu aeg kaob? Mida muutes muutuks ka ajakasutus paremaks? Kuidas luua vähemaga rohkem? Äripäeva juhtimiskoolis uurime ajalõkse ja ajavõidu nippe.
Aastate jooksul, mil koolitaja Kristo Krumm on koolitanud algajaid juhte, jooksevad tema sõnul koolitustelt läbi sarnased mured ja väljakutsed. Peamiselt tulenevad alga juhi suurimad probleemid ja raskused vähesest kogemusest ning uute rollide omandamise keerukusest.
Mida paremini oskab juht ennast juhtida, seda suurepärasem on ta teiste inimeste juhtimisel, arutlesid menuka juhtimisraamatu autorid ja arengutreenerid Jaanika Rannula ja Aili Nurmeots.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.