Maksusüsteem peab toetama heaolu kasvu

Majanduskasv ei arvesta ka mitterahalisi tehinguid. Näiteks kodus lastega tegelevate lapsevanemate tegevus ei kajastu majanduskasvus, kuid kui nad laste kasvatamise asemel tööle läheksid, siis panustaksid nad majanduskasvu.Samuti ei erista majanduskasv tootlikku tegevust vähem tootlikust ning eeldab, et iga kasv on hea. Sobivaks näiteks on kuritegevus, mille kõrgem tase loob ametikohti turvatöötajatele või suurendab nõudlust turvateenuste järele. Samuti pakub õlireostus tööd reostuse likvideerimisel (sisaldub majanduskasvus), kuigi reostusel on väga palju negatiivseid välismõjusid (ei sisaldu majanduskasvus).Hea maksusüsteem peaks taoliste miinustega arvestama.

Eeldus tulevaseks kasvuks. Jätkusuutliku majanduskasvu puhul loob praegune tegevus eelduse ka tulevaseks kasvuks. Tulevasele kasvule ei loo pinnast selliste välisinvesteeringute Eestisse meelitamine, mis taotlevad näiteks madalaid tööjõukulusid, sest kulude kasvades liigub tegevus odavamate tööjõukuludega riiki. Tulevast kasvu toetab aga välisinvesteeringute soodustamine, mis tehakse meie tööjõu kvaliteedist (oskuslikud IT-spetsialistid, insenerid, teadlased) või muust spetsiifilisest ressursist (asukoht, poliitiline stabiilsus jt) lähtuvalt. Maksusüsteem saab selliseid tegevusi toetada.

Hea maksusüsteem eristab ühtlasi soodustatud ja mittesoodustatud tegevusi, mille mõju ei kajastu majanduskasvus. See toetab näiteks laste kasvatamist, koolitamist ja sportimist, sest need tegevused omavad pikemas perspektiivis positiivset välismõju. Piirates samal ajal näiteks keskkonna reostamist ning alkoholi- ja tubakatoodete tarbimist, kuna neil on negatiivne välismõju.

Kasvu saavutamise sammud. Pideva heaolu kasvu saavutamiseks tuleks meie maksusüsteemis vähendada tööjõumakse nii üksikisiku tulumaksu kui sotsiaalmaksu tasandil ning seada sisse ettevõtte tulumaks. Arvutused näitavad, et madala (alla 15%) ettevõtte tulumaksu sisseseadmisel võiks üksikisiku tulumaksu vähendada 15%ni ning sotsiaalmaksu 3% võrra. See mõjub positiivselt tööhõivele, sest töötajate palkamine on odavam, ning võimaldab tõsta inimeste sissetulekuid.

Ettevõtte tulumaks, mis jääb alla 15%, ei mõjuta olulisel määral investeeringuid, mis on suunatud Eesti spetsiifilise ressursi kasutamisele. Küll aga vähendab investeeringuid, mis on suunatud makse optimeeriva majandustegevuse edendamisele: madalad palgad, kasumi väljaviimine Eestist. Tööjõumaksud peab ettevõtja maksma kohe ja kindlasti, kasumimaksu aga ainult juhul, kui ettevõtja on kasumlik.

Samuti tuleks soodustada teadusmahukat ettevõtlust, näiteks läbi teadustöötajate tööjõumaksu alandamise ning teadus- ja arendustegevusele ja sellega seotud ettevõtlusele tehtavate maksusoodustuste.

Ühtlasi peaks tõstma keskkonnale, tervisele vms negatiivset välismõju omavate toodete (kütus, tubakas, alkohol) ja tegevuste (keskkonna saastamine) makse ning vähendama samas positiivset välismõju omavate kaupade ja tegevuste makse (lastetarbed, raamatud, sport, kultuur).

Oluline on seejuures kinnitada riigi maksupoliitika pikaajaliselt. Iirimaa kogemus 1990ndate aastate alguses näitas, et kui riik garanteeris maksupoliitika stabiilsuse, siis sellel oli selge positiivne mõju majandusaktiivsusele. Määramatus tulevase maksukoormuse osas piirab ettevõtlusriskide võtmist ning tarbimisotsuste tegemist.