Maksusüsteem on ajale jalgu jäänud

Samas lahknesid arvamused käibemaksu puudutavas - ühed arvasid, et erisused tuleks kaotada, teised pooldasid hoopis suuremat paindlikkust.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) nõunik, endine maksuameti peadirektor Enriko Aav leidis, et Eesti maksusüsteem on ajale jalgu jäämas. "Tundub, et Eesti kaotab rahvusvahelises konkurentsis, kuid veelgi olulisem - maksukohustus koormab ebaõiglaselt madalama sissetulekuga elanikke ja see ei ole ühiskonna arenguks hea," ütles ta.

Käibemaks vajaks reformi. Aava sõnul on üks võimalus maksusüsteemi arendamisel suurendada tarbimise ja vara maksustamist, sest nende maksude pärssiv mõju ettevõtluse arengule on väiksem kui tulumaksul. Praegu on varamaks Eestis praktiliselt olematu.

Mertsina märkis, et tema arvates on käibemaks Eestis liialt jäik ja võiks olla rohkemate eranditega, sh 0% nendele kaupadele ja teenustele, mida peetakse ühiskonna arendamise juures olulisimaks.

Tähelepanu alla topeltmaksustamised. Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuhi Lasse Lehise sõnul aitaks Eesti majandust ja ettevõtjate konkurentsivõimet parandada näiteks sotsiaalmaksu lae kehtestamine, mis soodustaks kõrgemapalgaliste töökohtade loomist.

Lisaks tuleks Lehise sõnul soodustada osalise tööajaga töötamist, mida takistab praegu sotsiaalmaksu miinimumkohustus. "Võiks kaaluda erandite laiendamist, näiteks teatud kategooria töötajad või tööandjad, alustavad või maapiirkondades tegutsevad ettevõtjad," selgitas ta. Alternatiivid võiksid Lehise sõnul olla näiteks kuumäära üldine vähendamine või kohustus maksta kuumääralt ainult ravikindlustuse osa, mis on 13%.

Samuti tuleks Lehise sõnul kaotada dividendide topeltmaksustamine alla 10% osaluse korral - praegune kord muudab investeerimistegevuse ja Eestisse peakorterite loomise ebasoodsaks. Ära tuleks lõpetada ka tulumaksu kinnipidamine mitteresidendile makstud litsentsitasudelt, sest nende maksustamine muudab kallimaks investeeringud kõrgtehnoloogilistesse seadmetesse ja protsessidesse.

Võtmeks töökohtade loomine. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson märkis, et erinevad uuringud on ühtmoodi näidanud, et majanduskasvu takistavad kõige enam kõrged tööjõu- ja kapitalimaksud, samas vähim pidurdavad kasvu omandi-, tarbimis- ja keskkonnamaksed. Seetõttu püütakse ka terves Euroopas maksukoormust tööjõult ja kapitalilt muudele valdkondadele ümber suunata.

Höövelsoni sõnul tuleb Eesti majanduskasvu edendamiseks luua töökohti. Euroopa Komisjon on tööhõive tõstmiseks soovitanud Eestil luua täiendavaid tööstiimuleid just madalapalgalistele töötajatele. Seda põhjusel, et praeguse maksusüsteemi juures on inimestel, kelle töötasu on alla 50% keskmisest palgast, tööjõumaksudeks kuluv sissetuleku osa kõrgem ELi riikide keskmisest. 

Höövelson lisas, et maksukoormuse vähendamiseks on võimalik kaaluda ka tulumaksumäära vähendamist või maksuvaba miinimumi suurendamist. Kuna madalapalgaliste hõivet mõjutavad maksumuudatused rohkem, siis võib maksuvaba miinimumi suurendamine olla kokkuvõttes kuluefektiivsem.

KOMMENTAAR

Kasumi ja ärikapitali maksustamine pärsib majandust enim Dmitri Jegorov, rahandusministeeriumi asekantsler:

Maksuettepanekute tegemisel järgitakse kolme põhimõtet: ausa konkurentsi tagamist, majanduskasvu toetamist ning solidaarsust ja sotsiaalset tasakaalu.OECD uuringute järgi on vara- ja tarbimismaksudel majanduskasvule väikseim mõju, ent enim võib kasvu pärssida kasumi ja ärikapitalide maksustamine. Majanduskasvu silmas pidades on teenimisele langevat maksukoormust pidevalt vähendatud ning tarbimise ja looduse saastamise maksustamine on osatähtsuselt kasvanud. Maksumuudatusi pakkudes lähtume sellest, et sarnast rahalist mõju avaldavad alternatiivsed sammud toetaksid majanduskasvu enim või vähemalt häiriksid seda nii vähe kui võimalik.

Sotsiaalse tasakaalu saab tagada sellega, et kõik kodanikud maksavad küll makse, ent need, kelle maksevõime on väiksem, maksavad ka vähem. Näiteks maksab miinimumpalga saaja tulumaksu tegelikult umbes 11,5%, aga kolme keskmist palka teeniv juhatuse liige ligi 20%, kusjuures maksuvaba tulu tõustes muutub see vahe suuremaks. Tulevikus tehtavad muudatusettepanekud tööjõu maksukoormuse muutmiseks peavad arvestama, millised on riigi rahakoti võimalused ja millised on muudatuste rahastamise allikad, kui pakutavate avalike teenuste maht ei vähene.

TASUB TEADA

Äripäevaga vestelnud ekspertide maksumuudatuste ettepanekud, mis edendaksid Eesti majandust

Vara- ja tarbimismaks, sh automaksTulumaksuvaba miinimumi tõstmine või tulumaksumäära vähendamineAstmeline tulumaksKäibemaksuerisuste ja soodustuste kaotamine vs käibemaksu paindlikumaks muutmine, sh osadele kaupadele ja teenustele 0% käibemaksu kehtestamineSotsiaalmaksu lagi

Millised maksumuudatused hakkavad järgmisest aastast kehtima?

Aktsiisitõusud: alkohol 5%, tubakas 6%, maagaas 20%Käibemaksu muudatused: Sõiduautode ja nendega seotud kulude sisendkäibemaksu maha arvamise piiramine, väärismetallidele ja vääriskividele pöördmaksu kehtestamineTulumaksu määra vähendamine 21%-lt 20%-leMaksuvaba tulu tõstmine 1848 euroni aastas, pensionide täiendava maksuvaba tulu tõstmine 2640 euroni aastas.

Autor: Eliisa Matsalu, Ave Lepik