Esimene ja ettevõtjaid tugevasti puudutav valdkond on tööjõumaksud. Tööjõumaksude vähendamisele on ettevõtjad juba ammu ja üksmeelselt tähelepanu juhtinud. Tundub, et seda on piisavalt teadvustatud ka otsustajate hulgas. Samas võiksid olla selles vallas sammud suuremad kui töötuskindlustusmakse määra muutmine (mis on ka kahtlemata tubli).
Üha enam on kõneks ka võimalikud varamaksud. See ei pruugi sugugi kaasa tuua rohkem raha väljaandmist, vaid paneb inimesed lihtsalt enam mõtlema ja tegutsema selles suunas, kuidas oma vara (paremini) teenima panna.
Taoliste üksikute ettepanekute tegemine ja nende üle arutlemine on hea. See teeb pilti klaarimaks. Aga selleks, et vaidlustes tõde sünniks, on ikkagi vaja kokku leppida peamises, mille heaks meie maksusüsteem tervikuna peaks töötama. Mitte ühelt (ala)eesmärgilt teisele hüppama nagu rannakividel. Fazeri tehase sulgemine Tallinnas või PKC Eesti tehase sulgemine Haapsalus vajavad ühtlasi analüüsi selle nurga alt, kuivõrd on need otsused seotud Eestis või meie naabrite juures tehtud või tegemata jäetud maksumuudatustega.
Vastuargument on kindlasti see, et põhjaliku maksumuudatuste süsteemi väljatöötamine on mahukas ettevõtmine, et sellega niisama oma lõbuks tegeleda. Eriti veel, kui iga muudatuse puhul peaks ka mõju analüüsima. Mõistagi oleks hea, kui koonduks grupp sõltumatuid spetsialiste, kes kõik ühiskonnas vähegi üles kerkivad maksuettepanekud kohe ilmekatesse numbritesse ümber panevad. Aga see võib osutuda keerukaks.
Selge, et ühiskonnas leiavad üksikud värvikad ettepanekud suuremat kõlapinda. Isegi mahukate seadusemuudatuste puhul käib arutelu lõpuks enamasti ühe-kahe meeldejäävama punkti ümber. See aga võib lubada näiteks tuluvabastuse 500 euroni tõstmise ettepaneku esitanud IRLil mõne kuu pärast järgmise valijate grupi püüdmiseks vabalt välja pakkuda välja mõne järgmise üksikteema. Atraktiivse, aga eelnevaga võib-olla sugugi mitte haakuva ettepaneku.
Teravalt kerkinud julgeolekuküsimuste kõrval saavad eelolevate riigikogu valimiste eel üheks oluliseks teemaks nimelt maksud. Selles teadmises – ja olukorras, kus maksusüsteemi kaasajastamise vajadus on ilmselge – ootab toimetus nüüd koos valijatega erakondadelt just tervikpakette, millise nn suure eesmärgi täitmise suunas ja milliste sammudega meie maksusüsteem muutub, kui nemad võimule saavad. Ning kellele ja kui palju see maksma läheb.
Autor: 1185-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Paigale tammuma jäänud majanduse paneks taas liikuma varamaksu kehtestamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, leidsid Äripäeva küsitletud maksueksperdid.
Majanduskasv on võrdlemisi hea indikaator ühiskonna heaolu kasvu väljendamisel, ent majanduskasvul on miinuseid, millega tihti ei arvestata, kirjutab Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Allan Teder.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.