• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Lühiajaline väike deflatsioon ei tohiks ettevõtetele olulist ebastabiilsust põhjustada, leiab Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.
Käesoleva aasta mais langes tarbijahindade aastane tõus euroalal 0,5%ni, mis on suurendanud muret deflatsiooni ehk hinnataseme alanemise pärast. Samas, tarbijad ei muretse tavaliselt liiga madala hinnatõusu võii hinnalanguse pärast. Eesti inimestele on peamine majandusprobleem just hinnatõus. See kehtib ka enamiku teiste euroala riikide kohta. Üksnes suurimate majandusraskustega riikide, Kreeka, Sloveenia, Küprose ja Hispaania elanikele on tähtsamad muud majandusega seotud probleemid.
Miks siis üldse deflatsiooni pärast muretseda, kui tarbijatele hinnalangus peaaegu alati meeldib? Esiteks, kui hindade langusega koos vähenevad ka ettevõtete ja eraisikute sissetulekud, on võlgu raskem tagasi maksta. See omakorda vähendab perede, ettevõtete ja valitsuste tarbimis- ja investeerimisvõimalusi. Teiseks võib püsiv deflatsioon süvendada ootust, et hinnalangus jätkub ka tulevikus. Tarbijatel ja ettevõtjatel on selles olukorras otstarbekas suuremaid kulutusi edasi lükata, ent see vähendab juba niigi väikest nõudlust. Kolmandaks on deflatsiooni oludes keerulisem majandust rahapoliitika abil elavdada, kuna niigi väga madalate intressimäärade edasise alandamise mõju on hinnalanguse tõttu piiratud.
Kuidas saavad keskpangad deflatsiooni vältida? See oleneb deflatsiooni tekke põhjustest. Kui deflatsioon tuleneb peamiselt toormehindade langusest nagu praegu, on keskpankade võimalused piiratud. Sageli on toormehindade kõikumine ajutine. Lisaks on näiteks energiahindade langus kütuseid importiva euroala majandusele kasulik ning tänu madalamatele energiahindadele on euroala tarbijatel rohkem raha muude ostude jaoks.
Olukord on teistsugune, kui deflatsioon peegeldab väikest nõudlust. Sellisel juhul kasutavad keskpangad majanduse elavdamiseks ja inflatsiooni kiirendamiseks aktiivselt rahapoliitilisi meetmeid, näiteks intresside langetamist, likviidsuslaenude andmist pankadele ja finantsvarade kokkuostmist. Euroala keskpangad on kõiki neid meetmeid seni rakendanud. Euroopa Keskpanga nõukogu juuni istungil otsustati intressimäärasid veelgi alandada ja pakkuda pankadele laene, et soodustada laenuandmist reaalsektori ettevõtetele. Hetkel vähendab aga nende meetmete mõju mitme euroala riigi pangandussektori nõrkus. Selle probleemi peavad eeskätt lahendama panga omanikud või nende riikide valitsused.
Mida tähendab deflatsioon ettevõtjale? Arvestades, et seni on Eesti majandust iseloomustanud kasvuspurtide vaheldumine aeglase kasvu või languse perioodidega, ei tohiks lühiajaline väike deflatsioon ettevõtetele olulist ebastabiilsust põhjustada. Siiski on mõistlik meeles pidada, et võimalus hinnakasvu abil käivet suurendada on praegu kehvem kui mõnel varasemal aastal. 

Seotud lood

Uudised
  • 07.11.14, 10:09
Eesti deflatsioon kandus sügisesse
Kuigi pankade analüütikud ennustasid, et hinnalangus Eestis jääb lühiajaliseks, on ta sujuvalt kandunud hilissügisesse.
Börsiuudised
  • 17.07.14, 14:20
Deflatsioonioht euroalal püsib
Eurotsooni inflatsioon püsis ootuspäraselt madalal tasemel, mida Euroopa keskpank (EKP) kutsub „ohutsooniks“. Toidu- ja mobiilside hinnad langesid, tubaka ja restoranitoidu hinnad tõusid, selgus raportist.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele