Võtke rahaasjade eest vastutus

"Kokkuvõttes pole vahet, kuidas raha korjad või investeerid, kas kasutad pensionisambaid või muid võimalusi. Kõige tähtsam on panna raha kõrvale ja üritada kasvatada nii palju, kui oskad," võttis LHV pensionifondide juht Andres Viisemann kokku finantsspetsialistide arvamuse. 

Ettevõtja Jüri Mõis tunnistas diskussioonil, et tema hakkas pensioni peale reaalselt mõtlema alles hiljuti, mil pangast tuletati meelde, et pensioniiga on väga lähedal. "Mul on esimene, teine ja kolmas sammas ja ausalt öeldes neid luues või sissemakseid tehes pole ma kordagi mõelnud, et minust saab pensionär," tunnistas ettevõtja.

Pärast vestlusi pangaspetsialistidega mõistis Mõis, et väärika pensioni saamiseks oleks ta pidanud 40 tööaasta jooksul iga kuu kõrvale panema 1000 eurot. See on aga tavainimese jaoks juba eos välistatud stsenaarium.

"Minu jaoks on hämmastav, et inimesed huvituvad kõigest muust kui oma finantsilisest seisust. Tundke oma rahaasjade vastu huvi!" sõnas investor Jaak Roosaare lõpetuseks.

 

Miks vajab olemasolev süsteem täiendusi?

Äripäev on alates teise pensionisamba loomisest kogunud andmeid, kui palju raha on inimesed fondidesse suunanud ja kui palju on fondivalitsejatel seda kasvatada õnnestunud.

Tänaseks on selgunud, et see pensionilisa pole muretu vanaduspõlve veetmiseks kaugeltki mitte piisav. Teenustasud on kõrged ja tootlused madalad. Lisaks on erinevad osapooled tunnistanud, et kolmas ehk vabatahtlik pensionisammas ei ole oodatud hoogu sisse saanud. Nii ei paku kolme samba süsteem kaugeltki mitte pensioni, mis moodustaks 40% eelnevast palganumbrist. See on sundinud otsima uusi ideid, kuidas saaks olemasolevat süsteemi muuta.

Äripäeva toimetus tõi mai alguses oma juhtkirjas välja ka idee lubada inimestel teisest sambast lahkuda. See annaks lehe hinnangul igaühele võimaluse oma rahaasjade üle parem vastutus võtta.

Lisaks pakkus ideekonkursi Edukas Eesti tänavune võitja Tarmo Tanilas välja idee rakendada vabatahtliku pensionikonto loomist. Selleks peaks pank avama inimesele  eraldi arvelduskonto, kuhu tööandja suunab igakuiselt 5% tema netopalgast. Riik alandab süsteemiga liitunud inimese tulumaksumäära 5% võrra ning kannab sealt laekuva summa samale pensionikontole. Süsteem võimaldaks raha alati säästmisse suunata, sest koheselt rakendatakse madalamat maksumäära.

Ka Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni soovitas lisada pensionisüsteemi II samba fondidele personaalne pensionikonto, mis võimaldaks investeerida palju paindlikumalt erinevatesse varaklassidesse.