Ülo Kaasik: keskpank vahemehena rahaturul

Rahaturgudel kauplevad lihtsustatult öeldes rahaga isikud, kel on „raha“ liiga vähe või liiga palju. See on kasulik mõlemale poolele, sest ühel ei seisa „raha“ niisama ja teine saab äritegevuseks vajalikku „raha“. Kui kommertspangad on harjunud turult iga päev raha laenama, kuid ei suuda seda rahaturul valitseva usaldamatuse tõttu ühel päeval teha, siis hakkaksid nad laenuandmist piirama. See toob ahelreaktsioonina kaasa ettevõtete rahastamisraskused ja töökohtade kao ehk kokkuvõttes majandusprobleemid.

2011. aasta teisel poolel kasvasid pinged rahaturgudel kiiresti. Olukorra lahendamiseks pakkusid euroala keskpangad (eurosüsteem) euroala kommertspankadele detsembris 2011 ja veebruaris 2012 kahe operatsiooni käigus võimalust võtta tagatiste vastu piiramatus mahus kolmeks aastaks laenu (VLTRO – very long term refinancing operation). Kommertspangad võtsid sellist laenu kokku triljoni euro ulatuses.

Euroala keskpankade toonane tegevus oli erakordne. Enne kriisi pakkusid keskpangad laenu enamjaolt nädalaks ajaks ja kõige pikem laenutähtaeg oli kolm kuud. Kriisi ajal pikendasid keskpangad laenu kestust aastale, et suurendada kommertspankade kindlust laenutegevuses. VLTRO raames anti laenu enneolematult pikaks ajaks – kolmeks aastaks. Kui enne kriisi oli euroala keskpankade poolt kommertspankadele antud laenude maht suurusjärgus 450 miljardit eurot, siis kriisi ajal kasvas see 700 miljardi euroni. VLTROga kasvasid kommertspankadele antud laenud 1,2 triljoni euroni. Tegu oli seega erakordse sammuga rahaturgudel usalduse taastamiseks, seda nii laenu pikkuse kui ka mahu poolest.