- OMX Baltic−0,22%313,97
- OMX Riga0,52%955,21
- OMX Tallinn−0,12%2 144,7
- OMX Vilnius−0,37%1 500,6
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,15%10 808,86
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,61
- OMX Baltic−0,22%313,97
- OMX Riga0,52%955,21
- OMX Tallinn−0,12%2 144,7
- OMX Vilnius−0,37%1 500,6
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,15%10 808,86
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rõtov: loome sukasäärefondi
Miks sunnitakse meid tegema oma teise samba investeeringuid kopsaka haldustasudega? Miks ei võiks üks teise samba fond olla näiteks ainult tavalise deposiidi põhine ja olematute halduskuludega, küsib Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
Fondi võiks teha Eesti Panga juurde. See annaks meile võimaluse jätta kinni maksmata fondihaldurite kõrged palgad ja kasumeid. Nimi oleks Sukasäärefond. Ma ei usu, et inimesed seda väga palju kasutaksid, aga mõju kogu teise samba süsteemile võiks olla vägagi tervendav.
Väikeinvestorina olen investeerinud nii teise kui ka kolmandasse sambasse, samuti otse aktsiatesse. 2008. aasta börsikrahhi esimeses faasis müüsin kõik aktsiad ja tõstsin kolmanda samba säästud aktsiafondist võlakirjafondi, seeläbi õnnestus mul suuremaid kaotusi vältida. 2009. aastal, kui aktsiahinnad olid vastu maad tambitud, investeerisin uuesti aktsiatesse, millega tegin väikesed kaotused tasa ja jõudsin päeva lõpuks ka plussi.
Samal ajal pidin aga abituna pealt vaatama, kuidas minu teise samba raha põles, ja ainukesed, kes selle pealt teenisid, olid fondihaldurid. Sukasäärefond oleks olnud mulle väga teretulnud.
Praegu on riik püüdnud teise sambasse investeerinud inimesi kaitsta nende endi rumaluse eest. Miks siis ei võiks olemas olla ka kaitsemehhanism fondihaldurite ahnuse vastu.
Autor: Igor Rõtov, Vilja Kiisler
Seotud lood
Swedbanki ettepanekule suurendada kohustuslikke makseid teise pensionisambasse kuni kümnendikuni palgast kirjutavad tõenäoliselt kahe käega alla ka kõik teised kommertspangad ja (pensioni)fondivalitsejad. Maksjate endi toetusprotsent sellele ettepanekule jääb aga tõenäoliselt kuhugi sellesama kümne protsendi kanti.
Swedbanki teatel on III pensionisammas oma aja ära elanud ning inimeste maksed II sambasse peaks olema suuremad.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Loe lähemalt Äripäeva külastust
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele