Palm: negatiivsed reaalintressid jäävad ka seekord erandiks

Negatiivsed reaalintressid ei motiveeri ainult laenu võtma, vaid loovad ka pikaajalistele investoritele häid investeerimisvõimalusi aktsia-, krediidivõlakirjade- ja toormeturul. Mitte midagi ette võtta, hoides raha sukasääres või nõudmiseni hoiusel, oleks selge risk.

Öeldakse, et ei ole tasuta lõunaid. Aga vahest siiski? Selliste pikemaajaliste intresside nagu Saksa riigi võlakirjade või euro swap- (ehk pankadevahelise laenu) intressi tase jäi eelmise aasta lõpus kohati isegi alla Euroopa keskpanga 0,75protsendist peamist refinantseerimise määra. 

Riskivalmidusest tingitud intresside tõus algab reeglina kõrgema krediidireitinguga riikide nagu Saksa pikemaajaliste võlakirjade intresside kasvust. Eelmise aasta lõpus oli turvasadama staatust nautiva Saksa riigi 2aastase tähtajaga võlakirjade tootlus veel negatiivne, teisisõnu tuli investoritel maksta peale, praegu aga kergelt positiivne 0,22%.

Huvitavam riskivalmiduse näitaja on 10aastased võlakirjad, sest nende intress ei sõltu niipalju praegustest madalatest rahaturu intressidest (mida hoiavad vaos liiglikviidsus ja keskpanga intressid), vaid turuosaliste tulevikuootustest. Pikema tähtajaga intresse mõjutavad ootused majandusele, baasintressidele ja erinevate varade tootlusele.

Saksa 10aastaste võlakirjade tootlus on aasta alguse 1,31%-lt  kasvanud praeguseks 1,63%-le.  Seega kauplevad ka pikemad intressid jätkuvalt alla u 2% inflatsiooni ootusi. See on ajaloolises perspektiivis erandlik, ent mitte esmakordne situatsioon.

Kõrge reitinguga riikide võlakirjade intressitõus avaldab omakorda survet swap-intressidele. Aasta algusest on 2- ja 5aastaste swap-intresside tõus protsendipunktides olnud vastavalt üle 80% ja 45% (2 a intress tõusnud 0,375%-lt 0,7%-le; 5 a intress 0,77%-lt praeguseks 1,13%-le). 

Pikaajaliste intresside madalseis muutub eeskätt siis, kui investorid hakkavad madala tootlusega varadest paigutama vahendeid ümber kõrgema riski ja tootlusega võlakirjadesse ja aktsiatesse. Seda tendentsi oli möödunud aasta teisest poolest ka turul näha, sest keskpankade sammud on lisanud tulevikukindlust.  

Tulevik ei ole kaugeltki riskideta, kuid üldine foon on siiski investorite hinnangul tasapisi paremaks muutumas. Koos sellega liigub üha rohkem raha riskantsematesse varadesse, toetades seeläbi eeskätt pikemate intresside tõusu.