Palkade läbipaistvuse direktiivi edasilükkamine ei tähenda, et ettevõtete töö õiglasemate palgasüsteemide nimel peatuks, kuid aruandlus ise ei vähenda palgalõhet, ütles jaekaubandusettevõtte Coop Eesti personalidirektor ja personaliühingu PARE juhatuse liige Kerstin Jaani.

- Eestis on palgalõhe Euroopa suurim.
- Foto: Liis Treimann
“Meil tegelikult on vaja sisulist muutust,” ütles
Kerstin Jaani Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Tema sõnul ei piisa sellest, kui ettevõte mõõdab palgaerinevusi, kuid ei muuda samal ajal oma palgasüsteemi, ametikohtade hindamist ega juhtide otsustamisloogikat. Palgavahemikke saab paberil kujundada nii, et kõik näiks korras, hoiatas ta.
Töölepingu seaduse värsked muudatused annavad Jaani sõnul siiski olulistele nõuetele seaduse jõu. Näiteks peab tööandja andma tööle kandideerijale enne vestlust infot palga või palgavahemiku kohta, samuti ei tohi küsida kandidaadi varasemat palka ning töötajatel on õigus oma töötasust rääkida.
Coop Eestis ei ole Jaani sõnul töötajatel kunagi keelatud palgast rääkida. “Inimesed räägivad oma tasudest kogu aeg,” märkis ta. Ettevõtte palgalõhe jääb tema sõnul palgapeegli järgi alla 5%, kuid ka selliseid näitajaid tuleb tõlgendada ettevaatlikult, sest sama ametinimetuse taga võib olla väga erinev vastutus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intervjuus räägiti palkade läbipaistvuse direktiivi edasilükkamisest, töölepingu seaduse muudatustest, palgavahemike avalikustamisest töökuulutustes ja sellest, miks ettevõtetel on vaja sisemiselt läbimõeldud palgasüsteeme.
Küsis Mai Kroonmäe.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogus vastu võetud töölepingu seaduse muudatused kohustavad tööandjaid edaspidi avaldama kandidaadile pakutava palga juba enne esimest töövestlust.
Naiste teel tippu on ülemäärased takistused, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste direktor ja naisjuhtide kiirendi ellukutsuja Piret Potisepp.
Kui värbamise lõppvoorus konkureerivad võrdse pädevusega mees ja naine, soovib sotsiaalministeerium võtta tööle mehe.
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2025. aastal 12,2% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga ühe protsendi võrra ning oli mullu läbi aegade madalaim.
Äripäeva raadio saates räägivad Hairmagicu asutaja Kristiina Kalev ja tema tütar, Cybercat juuksesalongis tegutsev Maria Kanter ettevõttest, mis on Eestis üks väheseid, kes valmistab juuksepikendusi ja parukaid algusest lõpuni kohapeal.