Tiia Sõmer: kolm sammu väikeettevõtte küberturvalisuse parandamiseks

Selliseid juhtumeid leiab aset iga päev. Ka siin, Eestis. Ühel hetkel on kliendiandmed, kontaktid, raamatupidamisinfo, müügi- ja tootmisandmed läinud. Neid enam ei ole või küsitakse nende eest väga suurt lunaraha.

Ettevõtte jaoks võib see tähendada kogu tegevuse nullist alustamist, kogu vajaliku info paberilt taastamist või koguni ettevõtte sulgemist. Pealtnäha teistele tähtsusetu info väärtus muutub kohe, kui sellest ilma jääd.

See võib tunduda nagu mustkunst. Keegi teeb kusagil midagi, andmed ja raha haihtuvad ning me ei saa aru, mis juhtus.

Küberkuritegevusest rääkides keskendub meedia ja muu avalik ruum peamiselt suurtele ja šokeerivatele rünnetele suurte ettevõtete vastu, tihtilugu kaugel Eestist, kus kahjud ulatuvad sadade tuhandete või isegi miljonite dollarite või eurodeni. Kuid ka siinmail juhtub. Näiteks üks kinnisvaramaakler ja väike põllumajandusettevõte kaotasid kogu oma digitaalse majapidamise ja nende tegevus peatus nädalateks.

Uuringud üle maailma näitavad, et küberkuritegevus on suuremaks ohuks just väikeettevõtetele. Statistikaameti 2023. aasta andmetel on umbes 95% Eesti ettevõtetest sellised, kus töötab kuni 10 inimest.

Suurem osa väga väikestest ettevõtetest püüab teha kõike oma vahendite ja minimaalsete kuludega. Küberturvalisus ei ole esimene asi, millele nad mõtlevad – selleks on oma toodete ja teenuste pakkumine ning raha teenimine. Samas teame, et Eesti ettevõtjad on kaotanud küberintsidentide otseste kuludena miljoneid. Sellele lisanduvad veel intsidentidest taastumise kaudsed kulud, võib-olla ka ettekirjutused ja trahvid.

Meil on küberturvalisuse kohta palju seadusi, standardeid, juhendeid, hoiatusi ja infot. Loeme nii ametkondade kui meedia ülevaateid, kui palju toimub kübermaailmas pettusi ja kui palju kaasneb sellega rahalist kahju. Sellegipoolest pole ründed või andmelekked nii harvad, kui sooviksime. Hiljutised uuringud (Telia, RIA, statistikaamet jt) näitavad, et väikesed ettevõtted ei keskendu küberturvalisusele piisavalt, muutes end seeläbi küberrünnakutele vastuvõtlikumaks.