Paula Salme Sandrak: sünkroniseerime tervise- ja maksustrateegiad

Võib mõelda, et kogu see jama mõjutab ainult pensionäre ja tippstressis tippjuhte, aga tegelikult oleme jõudnud ajajärku, kus levinud elustiilifaktorid toidavad haigusriski meie kõigi jaoks, olenemata soost ja vanusest.

Ülekaaluliste laste osakaal on viimase 20 aasta jooksul Eestis kolmekordistunud (ca 31%ni, st iga kolmas laps), mis tähendab, et tervisekriis puudutab juba põlvkondi, kelle jaoks – ja peagi, kellega koos – me seda edukat Eestit siin koos pusime.

Ülalolevad numbrid pole vältimatud – 80% neist haigustest on ennetatavad. Iga lugeja oskab nimetada mõne tegevuse, mis olukorda parandaks: alkoholi- ja suitsetamise vähendamisest rohkema liikumise ja mitmekülgsema toiduni. Kui paljud meist neid soovitusi järjepidevalt järgivad?

Tuleb välja, et üksi infost ja motivatsioonist ei piisa. Arsti hea sõna on abiks, aga parimatest kavatsustest hoolimata tihti lihtsalt “aega pole”, “tööd on palju”, “lapsed vajavad hoidmist”, “energia on otsas” ja “see pole mulle taskukohane”. Me ei käitu alati enda parimates huvides. Käitumisökonoomilised uurimused näitavad, et meie otsuseid ei juhi üldiselt mitte ratsionaalne analüüs, vaid emotsioonid, väljakujunenud mõtteprotsessid ning sotsiaalsed tegurid.

Ühtpidi aitab käitumisökonoomika mõista, miks paljud haigused pole praegu veel ennetatavad, teisipidi saab selle printsiipe rakendada, loomaks tervist edendavaid keskkondi. Selged näited Eestist on süsteemne tervislik koolilõuna ja hiljuti menetlusse jõudnud suhkrumaks.

Mitmekülgne ja vähetöödeldud toidu tarbimine on teaduskirjanduse alusel üks kõige efektiivsemaid viise hoidmaks meie südame- ja veresoonkonnatervist. Maailma tippinstitutsioonide soovitusel peaks köögi- ja puuviljade osakaal küündima 50%ni meie taldrikul.

Selline kogus aitaks oluliselt vähendada vererõhku, põletikku, kolesterooli, veresuhkru kõikumist, samas toetades mikrobioomi ja seedimist, millel on positiivne doominoefekt kaalulangusele, immuun- ja närvisüsteemi talitlusele.