Kadri Kõusaar: Eesti vajab seda müstiliselt ignoreeritud tuumaenergiat

Seega peaks Eesti elektriportfelli kindlasti kuuluma tuumaenergia. Ilma selleta hakkame sõltuma ilmast või naabritest, kel on endalgi probleeme – kütte ja transpordi elektrifitseerimine tõstab elektritarbimist igal pool.

Isegi hüdrorikas Norra arutab väikeste tuumamoodulreaktorite kasutuselevõttu, sest veevarud on vähenenud. Jah, te lugesite õigesti – Norra, kes on veel lisaks õnnistatud fossiilenergiaga ja selle ekspordist püstirikas.

Samamoodi on tuuleenergia lipulaevana tuntud Taani teinud tuumaenergia töörühma ja seal tegutseb mitu tuumaenergia idufirmat. Sest mida teha, kui tuul ei puhu, see tähendab umbes pool ajast? Kivisöega asendamine läheb aina kallimaks (Taani elektrist on see hetkel 12%) ja naabritel hüdrost ja tuumast tulevat elektrit üle pole. Samuti ollakse viimaks ometi mõikamas, et metsa maha raiumine elektriks pole jätkusuutlik. Muide, Eesti puidupelletid on truud Taani ahjude täitjad.

Roherumaluse musternäide on aga Saksamaa, kes otsustas sulgeda täiesti toimivad tuumajaamad ning kes on küll tänu sadadele miljarditele ehitanud välja tohutud päikese- ja tuuleenergiavõimsused, ent saab ikkagi veerand elektrist mustast kivisöest. Mitte ühelgi päeval (sic!) pole Saksamaa suutnud olla elektritootmises puhtam kui kõrvalasuv, suuresti tuumaenergia peal Prantsusmaa.

Pärast Nordstreami plahvatusi ja Vene gaasi ärakukkumist Ukraina sõja tõttu on Saksa elekter keskmiselt kaheksa korda räpasem kui Prantsusmaa oma. Ja mitte ainult räpasem, vaid ka kallim – kaks kolmandikku Saksa suurtööstusest on kas üleni või enamiku oma tootmisest viinud välismaale, peamiselt USAsse.

Euroopa Liidu tasandil oleks aga äärepealt juhtunud see, et Saksamaa oma hulluses oleks tuumaenergia rohetaksonoomiast välja jätnud. Õnneks suutis Prantsusmaa selle ämbri ära hoida, ent see oli pikk protsess. Kui Saksamaa oleks saanud oma tahtmise, siis dotatsioonid-investeeringud tuumaenergiasse oleks olnud raskendatud ja tuumast tehtav vesinik poleks roheline.

Eesti eeskuju võiks olla Soome, mis on tehnoloogianeutraalne. 40% Soome elektrist tuleb tuumast. See tagab neile soodsa, juhitava ja rohelise baasvõimsuse.