Robin Tammemägi: rohepööre – kolm probleemi ja kolm lahendust

Järgmine probleem, sorteerimine. Mis mõte on sorteerimisel, kui arvestatav osa sellest läheb ahju? Mina näen rasket vaeva – sorteerin prügi, olen tubli kodanik, kes veel komposteerib kõik biojäätmed ja mis on selle tulem? Naftat, et plasti toota, pumpame ikka sama palju, laevad liiguvad ikka üleilmselt ja kliima soojeneb edasi.

Jah, saame sellest soojust ja elektrit. Jah, see on kõvasti parem kui lastal sellisel prügil kuskil prügimäel istuda. Aga see ei ole lahendus. See on roheline ainult pealiskaudselt. Süsinik ja kõik muu, mis põhjustavad kliimasoojenemist, jõuavad ikka atmosfääri.

Seega järjekordselt – palju õnne! – oleme tublid rohelised statistiliselt. Sorteerimisel on mõte, siis kui me reaalselt taaskasutame seda materjali. Lahendus on investeerimine tehnoloogiatesse, mis võimaldavad meil kasumlikult materjale taaskasutada. Kui me just ei taha teha riigipööret ja sundida vägivalla teel inimesi 100% taaskasutama.

Viimane probleem, mille siinkohal välja toon. Sõiduautod, mida praegusaja inimene tegelikult ei kasuta. Kui elad linnas ja kasutad autot, et sõita tööle, poodi, koju ja lapsele järele, siis, vabandust, aga sul ei ole vaja mingit linnamaasturit.

Osta 1.2TDI mootoriga väike punn ja naudi! Kütusekulu = õhk ja armastus/100 km. Remondikulu pole mõtet mainidagi. Kui rehv katki läheb, siis küll mõnelt jalgrattalt saad äkki uue.

Esimene: las poliitikud teevad tööd. Tean, et see ei ole realistilik ega innovatiivne lahendus, aga hetkeolukorras on vaja kas massilist südametunnistuse ja maailma arusaama muutust või NSVLiga sarnaselt julma jõuga graanulitootjate sulgemist. Ning kumbki neist ei lahendaks Euroopa tasemel probleemi. Seega, las poliitikud teevad seda, mille eest neile makstakse. Arvestades, et maksumäär on meil kõrge, siis võiks ju loota.

Teine. Hetkel ei ole me veel nälgimas ja kliimasoojenemine ei ole katastroofiline. Seega, probleemi saab lahendada raha ja kannatlikkusega, ühesõnaliselt investeerimisega. Keerame kõik fondid, mis investeerivad kas start-up’idesse või üliõpilasprojektidesse, sellisteks, et raha saab siis, kui lahendatakse mingisugune kliimasoojenemise probleem. Üliõpilased on meil väga targad ja nad suudavad väikese summaga teha ära väga palju.