Martin Palmiste: ühe piletiga võiks saada igale poole

Lõpuks tuleb ka Tallinnas eraldi pilet osta, et sõita sealsete busside ja trammidega. Nii võib lõpuks osutada regulaarne ühistranspordiga sõitmine kulukamaks, kui pealtnäha tundub. Isegi kui ühistransport iseenesest hästi toimib, ei julgusta selline piletisüsteem autot bussi ja rongi vastu vahetama. Seda eriti, kui elu- ja töökohad on jaotunud mitme maakonna peale.

Aga mis oleks, kui meil oleks kuupõhine ühistranspordipilet, mis võimaldaks kasutada kõiki ühistranspordivahendeid üle Eesti piiramatu arv kordi? Niimoodi, et reisija jõuab ühe piletiga tõepoolest punktist A punkti B, kasutades selleks ükskõik millist bussi, rongi, trammi või miks mitte ka rattajagamisteenust.

Selline süsteem teeks ühistranspordi kasutamise lihtsamaks ja regulaarsetele reisijatele soodsamaks. Ühistranspordi kasutamine muutuks atraktiivsemaks ning samas pakuks eeldatavasti ka ühistranspordi korraldajatele stabiilsemat tulu, sest pilet toimib kuupõhiselt.

Eelised on selged. Küsimus on pigem, kas selline pilet on realistlik. Takistuseks on näiteks ühistranspordisüsteemi killustatus, kuivõrd meil on üksteist ühistranspordikeskust, Elron ja teised osapooled, kes peaksid omavahel kokkuleppe saavutama. Inspiratsiooniks aga võib külastada mõnda muuseuminäitust.

2023. aasta aprillis loodi Eestis muuseumikaart, mis võimaldab 60 euro eest aastas külastada üle saja muuseumi nii palju kordi, kui tahtmist on. Muuseumikaardi tulu jaotatakse seejuures kõikidele muuseumidele vastavalt sellele, kui palju muuseumit proportsionaalselt külastati ja mis on selle muuseumi tavapärane sissepääsu hind. Tavapärased piletihinnad võivad sealjuures olla vägagi erinevad, olenevalt muuseumist.

Sarnaselt võiks Eesti luua oma üleriigilise ühistranspordi pileti. Meil on juba olemas ühiskaardid ja võimekus valideerida – kasutame seda! Nagu muuseumide puhul võimaldab valideerimine ühistranspordis saavutada ülevaate, milliste busside ja rongidega reisiti ning vastavalt kasutusele ja tavapäraste piletite maksumuse järgi tulud proportsionaalselt ära jaotada.

Muuseumide näitel näeme, et tänu muuseumikaardile on tekkinud juurde nii uusi külastajaid ja kasvanud korduvkülastuste arv. Seega võiks ennustada sarnast tulemust ühistranspordile, et seda hakatakse kasutama sagedamini ja rohkemate inimeste poolt.