Kui keegi veel kusagil uskus, et IMF oma klientriike "abistab", siis möödunud nädala sündmused näitavad selgesti, et IMFi põhimure on kuidas kriisis kannatavate maade käest suurkorporatsioonide kasuks võimalikult palju raha välja pressida, kirjutab majandusanalüütik Jüri Uustalu.
Nimelt kuulutas Austria pank RZB läinud nädalal, et vahetab oma võlakirjad uute vastu, makstes praeguste võlakirjade omanikele vaid 55 senti euro pealt. RZB on sattunud raskustesse ülearu agressiivse laenamisega Ida-Euroopas ja panga bilansis haigutab suur puudujääk.
Muidugi võiks Austria valitsus panga riigistada, puudujägid riigikassast katta, ja võlakirjade omanikud hädast välja aidata. Tõenäoliselt ei taha Austria valitsus võlakirjade omanikke aidata ennekõike seetõttu, et hädas olevaid panku on teisigi ja kui kõiki aidata, siis läheks Austria riik ise pankrotti. Parem siis mõne panga pankrot kui kogu riigi pankrot.
Samad reeglid ei kehtinud aga Läti kohta. Hämmastava küünilisusega sunniti lätlasi "abi" raames garanteerima välisinvestoritele kuuluv 775 miljoni euro suurune Parexi panga sündikaatlaen. Seega läheb suur osa IMF-i ja Euroopa Komisjoni nn. abist mitte lätlastele vaid hoopiski Parexi rahvusvahelistele kreeditoridele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samal ajal ootavad need "investorid", kelle kaotusi Parexi sündikaatlaenu läbi maksab praegu kinni Läti maksumaksja kiivalt Läti riigi pankrotti. Sest nii loodavad "investorid" panna käpa peale Läti infrastruktuuri tähtsamatele objektidele – sadamad, lennuväljad jms. Majanduslik okupatsioon, ühesõnaga.
Arvata võib, et samasuguse "abi" programmid on välja töötatud ka Eesti jaoks. Teatud analüütikud levitasid ettepanekut, et Eesti peaks krooni devalveerima ja kõik laenud eurodest kroonidesse muutma. See oleks täiesti mõistlik.
Aga samas lisati juurde, et Eesti peaks "kompenseerima" pankadele nende devalveerimisest tekkinud kaotused. See oleks idiootlik – keegi ei sundinud panku eurodes odavaid laene väljastama ja see, et nii tehti, on pankade endi jäme riskijuhtimise viga.
Loomulikult teavad sellise "devalveerimise kompensatsiooni" nõudjad hästi, et see Eesti riigi pankrotistaks. Ettevalmistused juba käivad – kuuldavasti luuakse investeerimisfonde selleks, et omandada Eesti metsa jms. Praegune "kärbete poliitka" viib kindlal sammul Eesti riigi pankroti poole. Jääb üle loota, et Eesti valitsusel ja Riigikogul tuleb enne mõistus pähe kui see juhtuda jõuab.
Seotud lood
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale