• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−0,1%7 358,22
  • DOW 300,35%51 848,9
  • Nasdaq −0,43%25 476,64
  • FTSE 1000,31%10 461,63
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,05
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−0,1%7 358,22
  • DOW 300,35%51 848,9
  • Nasdaq −0,43%25 476,64
  • FTSE 1000,31%10 461,63
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,05
Kui keegi veel kusagil uskus, et IMF oma klientriike "abistab", siis möödunud nädala sündmused näitavad selgesti, et IMFi põhimure on kuidas kriisis kannatavate maade käest suurkorporatsioonide kasuks võimalikult palju raha välja pressida, kirjutab majandusanalüütik Jüri Uustalu.
Nimelt kuulutas Austria pank RZB läinud nädalal, et vahetab oma võlakirjad uute vastu, makstes praeguste võlakirjade omanikele vaid 55 senti euro pealt. RZB on sattunud raskustesse ülearu agressiivse laenamisega Ida-Euroopas ja panga bilansis haigutab suur puudujääk.
Muidugi võiks Austria valitsus panga riigistada, puudujägid riigikassast katta, ja võlakirjade omanikud hädast välja aidata. Tõenäoliselt ei taha Austria valitsus võlakirjade omanikke aidata ennekõike seetõttu, et hädas olevaid panku on teisigi ja kui kõiki aidata, siis läheks Austria riik ise pankrotti. Parem siis mõne panga pankrot kui kogu riigi pankrot.
Samad reeglid ei kehtinud aga Läti kohta. Hämmastava küünilisusega sunniti lätlasi "abi" raames garanteerima välisinvestoritele kuuluv 775 miljoni euro suurune Parexi panga sündikaatlaen. Seega läheb suur osa IMF-i ja Euroopa Komisjoni nn. abist mitte lätlastele vaid hoopiski Parexi rahvusvahelistele kreeditoridele.
Samal ajal ootavad need "investorid", kelle kaotusi Parexi sündikaatlaenu läbi maksab praegu kinni Läti maksumaksja kiivalt Läti riigi pankrotti. Sest nii loodavad "investorid" panna käpa peale Läti infrastruktuuri tähtsamatele objektidele – sadamad, lennuväljad jms. Majanduslik okupatsioon, ühesõnaga.
Arvata võib, et samasuguse "abi" programmid on välja töötatud ka Eesti jaoks. Teatud analüütikud levitasid ettepanekut, et Eesti peaks krooni devalveerima ja kõik laenud eurodest kroonidesse muutma. See oleks täiesti mõistlik.
Aga samas lisati juurde, et Eesti peaks "kompenseerima" pankadele nende devalveerimisest tekkinud kaotused. See oleks idiootlik – keegi ei sundinud panku eurodes odavaid laene väljastama ja see, et nii tehti, on pankade endi jäme riskijuhtimise viga.
Loomulikult teavad sellise "devalveerimise kompensatsiooni" nõudjad hästi, et see Eesti riigi pankrotistaks. Ettevalmistused juba käivad – kuuldavasti luuakse investeerimisfonde selleks, et omandada Eesti metsa jms. Praegune "kärbete poliitka" viib kindlal sammul Eesti riigi pankroti poole. Jääb üle loota, et Eesti valitsusel ja Riigikogul tuleb enne mõistus pähe kui see juhtuda jõuab.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele