• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−0,1%7 358,22
  • DOW 300,35%51 848,9
  • Nasdaq −0,43%25 476,64
  • FTSE 1000,31%10 461,63
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,05
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−0,1%7 358,22
  • DOW 300,35%51 848,9
  • Nasdaq −0,43%25 476,64
  • FTSE 1000,31%10 461,63
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,05
Läinud nädalal saabus kaks huvitavat uudist. Kõigepealt laenas Leedu valitsus oma siseturult 7 protsendiga raha. Seejärel teatati, et Eesti valitsus laenab samuti raha, aga hoopis ühe Rootsi panga käest ja millegipärast eurodes.
Miks siis ei võidud toimida mõistlikult nagu leedulased? Tundub, et Eesti valitsus peab Rootsi pankurite taskute täitmist oma kohustuseks.
Kuidas vastav skeem töötab? Selguse saamiseks tuleb numbreid natuke lihtsustada, aga asja sisu sellest ei muutu. Kujutame ette, et nii Eesti kui Leedu saavad võtta laenu kohalikus valuutas 7 protsendiga. Pangad maksavad kohalikus valuutas tehtud deposiitide eest 2 protsenti.
Nii Leedu kui Eesti valitsus saavad sellisel juhul laenata sama - 7 protsendiga. Leedu hoiustajad võivad aga osta oma valitsuse võlakirju ja teenivad samuti 7 protsenti. Eesti hoiustajad peavad aga saba jalgade vahel raha panka viima, kus viimane teenib vaid 2 protsenti! Nagu näete, laekub Eesti variandi puhul Rootsi pankuritele hõlptulu umbes 5 protsenti laenu summast aastas.
Kuid ega’s sellega veel eestlase kannatused piirdu. Muidugi on Eesti valitsuse võetud laen seotud euro kursiga. Pole vaja Nobeli preemiat majandusteaduses, et taibata, et Balti maade valuutad euro vastu lähiajal tõenäoliselt devalveeruvad. (Muide, tundub, et leedulased saavad sellest paremini aru kui lätlased või eestlased – Leedu seimis on arvamust avaldatud, et praeguse (ülehinnatud) liti kursiga euroga liitumisel mõtet pole.) Leedu laenu devalveerimine ei puuduta, Eesti maksumaksja aga saab krooni devalveerudes veel teistki korda vastu pükse...
Kui arvate, et Eesti valitsusee ponnistused oma rahvale kahju tekitada vaid eelpoolseisvaga piirduvad, siis eksite. Kirjutab Raimo Poom Eesti Päevalehes 05.05.2009: „Üks suuremaid valitsuse käes olevaid varasid on teatavasti riigimetsd. Need moodustavad umbes 40 protsenti kõigist Eesti metsadest… samamoodi võiks teatud osa riigimetsast müüa erakätesse – maailmas on olemas investeerimisfonde ja ettevõtteid, kes spetsialiseeruvad metsadesse kapitali mahutamisele, teenides oma metsade majandamisest omanikutulu.”
Kuuuldavasti on metsade ostmisest huvitunud just Rootsi investorid. Kui õnnestub panna toime veel mõned hõlptulu tehingud Rootsi pankurite kasuks, võiksid rootslased ära osta Eesti metsad – ja seda veel eestlaste endi raha eest!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele