- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksumaksja seljas elavad pangad tuleb pankrotti lasta
Miks pidurdab finantskriisist väljumist terav vaidlus selle üle, kes peaks kandma investorite kaotused.
Pangad üritavad oma kaotusi veeretada maksumaksja kaela – see aga muutub poliitiliselt üha keerulisemaks. Veelgi keerukam on kaotuste jagamine erinevate maade vahel – kes peaks kandma Austria pankade kaotused Ida-Euroopas – kas Austria maksumaksja või Ida-Euroopa maksumaksja?
Pankade omanike kaotuste katmine maksumaksja arvelt algas Bear Stearnsi maksujõuetusega umbes aasta tagasi. Selle juhtumiga seoses tekkis kolme liiki hädalisi – aktsionärid, võlakirjade omanikud ja institutsionaalsed investorid (counterparties). Aktsionäride süü on taolises olukorras ilmselge – valis ju aktsionäride koosolek idioodid Bear Stearnsi juhtima! Kuid aktsiakapital on kaasaegse panga puhul vaid jäämäe veepealne osa. Kui Bear Stearnsi aktsiate väärtus oli kokkuvarisemise hetkel umbes 1 miljard dollarit, oli neil võlakirju 130 miljardi dollari eest! Sellele vaatamata, ei kaotanud võlakirjade omanikud mitte midagi! Nende eest kandis kaotused maksumaksja, kes pidi Bear Stearnsi ülevõtmist toetama umbes 30 miljardi dollariga.
Sama skeem on praeguseks rakendunud lugematuid kordi, küll väikeste variatsioonidega. Alati peab maksumaksja katma võlakirjaomanike kaotusi. Kuid miks? Otsustasid ju võlakirjade omanikud osta riskantsete pankade võlakirju?
Selge on, et investeerimisfondidel, kes omavad võlakirju on poliitilised sidemed ja need omakorda kaitsevad fondide investeeringuid. Kuid tänaseks on finantskriisi kaotused kasvanud nelja triljoni dollarini. See tähendab, et isegi maksumaksja rahast ei jätku enam parasiteerivate võlakirjaomanike ülevalpidamiseks.
Vaja on otsuseid, kiireid otsuseid. Senikaua kui otsustamisega viivitatakse kriis ainult süveneb. Pangad, kes maksumaksja seljas liugu lasevad, tuleb lasta pankrotti. Ainult sedamoodi saab praegusest olukorrast edasi liikuda. Süsteemne risk, ütlete? Parasiteerivad pankurid, kes oma tegude tagajärgede eest ei vastuta on veelgi suurem risk kogu finantssüsteemile ja selle kaudu maailmamajandusele.
Mida teha aga siis, kui panka juhitakse (ja omatakse) Rootsist, aga kaotused tekkivad Baltikumis? Rahvusvaheline Valuutafond on avaldanud arvamust, et „pole selge, kuidas seesuguseid kaotusi (maade vahel) jagada“. Uskumatu küünilisus! Tõesti uskumatu! Et näiteks Läti juuksur oleks pidanud ette nägema, et eurodes ei maksa laenu võtta, sest Läti latt võib devalveeruda? Ja riskijuhtimise „professionaalid“ Stockholmist mitte millegi eest ei vastuta? Justnagu oleks Läti juuksur saanud riskijuhtimise „professionaalide“ miljonitesse ulatuvaid preemiad?
Tänaseks on need Stockholmi riskijuhtimise „professionaalid“ muutunud parasiitideks Rootsi maksumaksja seljas. Aga sellega asi veel ei piirdu. Olen kindel, et Stockholmis otsitakse praegu pingsalt võimalusi kuidas saaks parasiteerida ka Balti maksumaksja kulul. Baltimaade majanduspoliitika põhiküsimuseks peaks olema kuidas seesugust parasitismi ära hoida.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele