Pariisi kokkuleppele alla kirjutanud riigid esitavad praegu uusi kavasid selle kohta, kuidas nad plaanivad heidet vähendada. Samal ajal kavatsevad nad toota suures mahus fossiilkütuseid, mis viiks neid leppe eesmärkidest kaugemale.
Seotud lood
Lühiajaliselt 43 miljardit eurot ehk 0,25% Euroopa Liidu SKPst, aga tänavuste põlengute ja üleujutuste järelmid jäävad meid veel mitmeks aastaks mõjutama ning toovad ühtekokku 126 miljardi euro suuruse kahju.
Eesti inimesele läheb korda metsandus, mitte kliima ja lähiaastail süveneb skepsis nii inimestes kui poliitikas veelgi, tõdevad politoloog Tõnis Leht ja ettevõtja Mihkel Tammo.
Keskkonnaühendused paluvad riigiasutustelt, et Eesti seisaks Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel plaanitust märgatavalt suurema kliimarahastuse eest.
Euroopa Komisjon tuli täna välja pikalt oodatud kliimaeesmärgiga 2040. aastaks, ent hinnaalandustega, lubades näiteks süsinikukrediitide kasutamist.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele