Hispaaniat on sel aastal rüüstanud karmid tulekahjud, tänavu on kõige hullem põlenguaasta mõõtmisajaloos ehk viimasel paarikümnel aastal.
Seotud lood
Üleujutused ja tulekahjud igas maailma otsas
Juuli oli maailmas soojuselt kolmas, andes pisut leevendust rekordilistele temperatuuridele. Maailma eri piirkondi räsivad aga karmid metsatulekahjud ja üleujutused.
Eesti inimesed usuvad teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes selgelt kõige vähem, et kliimamuutused on päris ja tagajärjed tõsised.
Narratiiv, justkui rohepoliitika ajastu Euroopas oleks läbi, on pigem soovmõtlemine kui reaalsus, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.
Euroopa Komisjon tuli täna välja pikalt oodatud kliimaeesmärgiga 2040. aastaks, ent hinnaalandustega, lubades näiteks süsinikukrediitide kasutamist.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele