Keskkonnakaitsjad tahavad, et pool ELi eelarvest kuluks kliimale
Keskkonnaühendused paluvad riigiasutustelt, et Eesti seisaks Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel plaanitust märgatavalt suurema kliimarahastuse eest.
Euroopa Komisjon eesotsas Ursula von der Leyeniga paneb paika ELi pikaajalist eelarvet aastateks 2028-2034. Foto: AFP/Scanpix
Euroopa Komisjon tuli juuli keskel välja ELi mitmeaastase eelarve kavaga aastateks 2028-2034, mille kogumaht on 2 triljonit eurot. Kava järgi läheks 35% eelarvest ehk üle 700 miljardi euro keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks.
Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu. Madalamale toodud 2040. aasta eesmärk erineb Euroopa Liidu omast.
Euroopa Keskpank nõuab kliimariskide hindamist ja vajab selleks ettevõtetelt andmeid, mis muutub aga oluliselt raskemaks, kui Euroopa Liit kavatseb nii ulatuslikult kestlikkusaruandlust lihtsustada.
Taastuvenergia osakaal kasvab üle maailma. Eesti on taastuvenergia arendamises tihedas konkurentsis naaberriikidega, ent takerduv riigi poliitika tõukab investeeringuid eemale.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.