Milline on majandus 2040. aastal? Sellele tulevikuküsimusele otsitakse vastust 8. novembril toimuval tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”. Lisainfo ja piletid leiad
SIIT.
Kuus majandusmudelit
Lähtuvalt kahest tuumküsimusest tutvustas Moora kuut majandusmudelit.
Esiteks majandusteadlase Kate Raworthi loodud sõõrikumajanduse kontseptsioon. Selle järgi on inimkonna tegevusel lagi: kui inimkond tegutseb planeedi piirides, ei tee me keskkonda hullemaks, aga jälgida tuleb ka seda, et inimeste heaolu oleks tagatud.
Teine mudel on tasaareng (ingl degrowth), mis lähtub teesist, et majandus ei saa kasvada planeeti hävitamata. Tasaareng eeldab seega majanduse kokkutõmbamist, ressursside globaalset ümberjagamist, tööjõu vähendamist arenenud riikides, ühtlase ja piisava sissetuleku tagamist üle maailma ning progressi ja heaolu ümbermõtestamist. Selline mudel pole Moora hinnangul aga poliitiliselt realistlik.
Kolmandaks kasvujärgne majandus (ingl post-growth / agrowth), mis suunab inimühiskonna ja looduse suhet ümber mõtestama, mitte otsima uusi tehnoloogilisi lahendusi. Selleks on vaja ka uusi mõõdikuid, mille järgi edu hinnata, sest SKP ei ole mõistlik näitaja.

- Erik Moora asetab kuus majandusmudelit tabelisse, mis vastab küsimustele, kas majanduskasv on vajalik ning kas kasvu saab lahti siduda keskkonna hävitamisest. Foto: kuvatõmmis esitluselt
Neljas käsitlus on Moora sõnutsi Eestis väga levinud: samamoodi edasi. Keskne on arvamus, et keskkonnaprobleemid ei tohi olla takistuseks majanduskasvule. “See on poliitiliselt kindlasti kõige mugavam, status quo hoidmine ja inimestele puru silma ajamine, et nii saabki edasi,” ütles Moora ja märkis, et see on siiski täielikult jätkusuutmatu.
Viies käsitlus on techno-fix, mis panustab mahukatele süsiniku kinnipüüdmise tehnoloogiatele. Moora sõnul ei hinda suured tehnoloogilised katsetused võimalikke riske ja tagajärgi keskkonnale ja kliimale. Pigem on need tema hinnangul ettekäänded päris lahenduste tõrjumiseks.
Kuuendana toob Moora välja rohekasvu, mille kohaselt on majanduskasv võimalik keskkonda hävitamata. Tema sõnul on see mudel, millest lähtub Euroopa Liit ja Eesti, kuid see on ebapiisav, kulukas ja toimub liiga hilja.
Kapitalism on ainus võimalus
Üht mudelit, mis oleks selgelt teistest parem, Moora sõnul pole. “Kõigil neil käsitlustel on tugev iva ja kriitika teiste suhtes. Ükski pole selline, mis lahendab probleemi ja kriitika ei puutu asjasse,” lausus ta.