- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,31%7 715,72
- DOW 300,51%53 616,84
- Nasdaq −0,19%26 238,56
- FTSE 1000,21%10 750,32
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,59
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,31%7 715,72
- DOW 300,51%53 616,84
- Nasdaq −0,19%26 238,56
- FTSE 1000,21%10 750,32
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,59
Ekspert: Eesti rohemajanduse edu võti peitub koostöös naabritega
“Elevant toas” konverents keskendub Eesti majanduse väljavaadetele aastal 2040. Milline võiks teie arvates olla Eesti majanduse potentsiaal 2040. aastal?
Eestil on suur potentsiaal taastuvenergias, eriti tuuleenergias. Samuti on siin jätkusuutlikke biomassiallikaid, mida võiks muuta materjalideks, kemikaalideks ja kütusteks, kuid ka kestvustoodeteks.
Need mõlemad (koos naaberriikidega) loovad tugeva põhja, et pakkuda jätkusuutlikke energiamolekule konkurentsivõimeliste kuludega Lääne-Euroopale, aidates kogu regioonil säilitada dekarboniseerimise käigus kuludes konkurentsivõimet. Mida rohkem on võimalusi kõrgväärtuslike toodete ja materjalide ning energiaderivaatidega, seda parem. Siiski on ka üks suur takistus, mis puutub taastuvenergia potentsiaali: Baltikumis on riikide vahel piiratud elektriülekandeühendused.
Me kipume mõtlema Eestist nii, et peame võistlema naabritega – Soome, Läti ja Poolaga.
Paljud kasvuvõimalused kogu Põhja-Euroopas ei ole saavutatavad, kui riigid ei tee koostööd. Tuleviku kasv sõltub palju infrastruktuuri ülesehitamisest, olgu selleks raudtee, vesinikutorustik või tugev elektriülekandesüsteem. Raudtee ja vesinikuvõrgustikud on vajalikud, et kogu Skandinaavia–Balti regioon saaks konkurentsivõimeliselt müüa energiat ja tooteid Euroopa suurtele rahvastikutihedatele majanduskeskustele nagu Saksamaa või Holland.
Tapio Melgin on McKinsey & Co partner ning jätkusuutlikkuse ja globaalse energia ja materjalide valdkonna juht. Ta tegeleb roheliste materjalide, energia ja puhta tehnoloogia strateegia ja äriloome küsimustega klientidega Põhjamaades, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Tal on märkimisväärne kogemus uute roheliste väärtuspakkumiste turustamisel, eelkõige roheliste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste toodete, nagu kemikaalid, plastid, kütused, tekstiilid, samuti vesiniku, akumaterjalide, jäätmete ja valitud puhta tehnoloogia rakendustes.
Rail Balticut praegu ehitatakse, aga sellel on ka palju kriitikuid. Isegi Eesti president esitas küsimuse, äkki peaks Rail Balticu projekti pooleli jätma. Mida te sellest arvate?
Mõned majanduskasvu võimalused on tõenäoliselt raskesti saavutatavad, kui sul pole toetavat infrastruktuuri, kuidas füüsilisi kaupu ja energiat liigutada. Ma tooksin lisaks raudteele välja ka vesinikutorustiku vajaduse.
Loomulikult on hetkel veel mõningane ebakindlus, kuidas vesinikumajandus areneb. Vesinikutorustiku rajamine nõuaks kõigi Põhjamaade koostööd, et tagada piisavalt suur tootmine, mis õigustaks infrastruktuuri ülesehitamist.
Potentsiaali siinkandis energiat toota on: meil on üsna head ilmaolud ja ka ruumi maismaale või mere äärde elektritootmise ehitamiseks. Me võiksime pakkuda energiat ülejäänud Euroopale, kuid see toimib ainult siis, kui kõik osapooled töötavad koos, sest ilma selleta ei ole võimalik saada investeeringuid.
Kas see, et Eesti ja Soome on väga hõredalt asustatud, annab meile energiatootmises eelise võrreldes väga tihedalt asustatud riikidega nagu Saksamaa või Holland?
Tõepoolest, kui vaatame energiasiiret ja vajadust taastuvenergia järele, siis tihedamini asustatud piirkonnad, samuti merealad hakkavad olema üsna küllastunud, täis ehitatud. Nii et nende piirkondade võimekus toota endale energiat konkurentsivõimelise hinnaga on piiratud. Energiat, eelkõige päikeseenergiat, oleks odavam toota Põhja-Euroopas ja Pürenee poolsaarel.
Hetkel kuum
Kuid siin tekib küsimus, kuidas ehitada infrastruktuur, mis võimaldab seda energiat transportida. Vajalik on piisav elektriülekandevõimsus, samuti võime toota vesinikku. Sellised jõupingutused nõuavad mitme riigi koostööd ja mitu miljardit eurot kapitalikulusid.
Kui taastuvenergia rajatisi hakatakse ehitama üha rohkem, aitab see luua uusi ettevõtteid kohapeale. Mõelda võib näiteks akude tootmise, rohelise terase või muude sarnaste energiamahukate valdkondade arendamise peale.
Eestis on tugev puidutööstus, siit eksporditakse puitmaju isegi Aasiasse. Kas sellisel suure logistikajalajäljega tootmisel on tulevikku?
Kõiki tooteid ja materjale, mis maksavad vähem kui 1000–2000 eurot tonni kohta, ei tasuks liiga kaugele transportida. Eriti kui need ei ole vedelad, mistõttu ei saa neid tankeritesse panna.
Üks võimalus on tootmise asemel muutuda litsentseerimise ja tehnoloogia tüüpi äriks – see on paljude unistus. Näiteks litsentseerida Eestis majade tootmise abil intellektuaalset omandit, patente ja tehnoloogiat. Samas on see äriliselt keeruline, kuna raske on saavutada pikaajalist tootlust.
Tasakaalus majanduse foorum
8. novembril 2024 toimub Tallinnas Kultuurikatlas Tasakaalus majanduse foorum „Elevant toas“, kus arutatakse koos ülemaailmselt tunnustatud konsultantidega uute majandusmudelite üle ja vaetakse rohepööret kui ärivõimalust. Loe lähemalt programmist ja registreeri SIIN.
Seotud lood
“Kliima muutub ja muutub ka majandus,“ ütles Colorado Ülikooli professor Edward Barbier. Milliste riskidega peavad ettevõtjad üha rohkem arvestama? Millised on haprale planeedile sobivad majandusmudelid?
Lisatud rohevesiniku plussid ja miinused
Taastuvvesinikku kasutatakse üle maailma aina rohkem. Ka Eestis on arengud üsna optimistlikud ja on loota, et vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtus ei jää me pealtvaatajateks, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm.
Milline on Eesti majandusmudel 15 aasta pärast? Kas majandus saab kasvada? Kuidas jõuda järele Põhjamaadele? Arvamusliidrid prognoosivad.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele