Kliima- ja keskkonnariskid mõjutavad ettevõtjaid. Ühest küljest aitab kliimariskide maandamine hoida kokku kulusid ja meelitada investoreid, teisalt nõuavad seda ka finantsasutused. “Me peame leidma majandusmudeli, mis mahub meie looduse ressurssidesse,” rõhutas professor Barbier.
Kuigi 2050. aastaks on seatud eesmärk saavutada kliimaneutraalsus, ei ole praegune tegevus selleks piisav. Eelkõige seetõttu, et kasutame siiani tohutult fossiilkütuseid. Barbier toob välja, et fossiilkütuste kasutus on praegu sama kõrge, kui oli aastal 2009. Neid, kes saastavad rohkem, tuleb ka karmimalt trahvida, räägib ta.
Selleks, et hoida globaalset soojenemist alla 2 kraadi, peavad taastuvenergia investeeringud sel kümnendil kahekordistuma. Kui tahame jääda 1,5 kraadi piiresse, peavad investeeringud kasvama aga enam kui kolm korda. Seejuures peab märgatavalt kallimaks muutuma ka fossiilkütuste kasutus.
Barbier avab, mis roll on kliimamuutustega kohanevas majanduses nii ettevõtjatel, riigil kui ka tarbijatel. Ta kirjeldab, milliseid samme peaks astuma riik ja milliseid ettevõtjad. Lisaks avaldab arvamust süsinikumaksu ja süsinikuheite kompenseerimise ehk offset’imise kohta.
Edward Barbier on Colorado Ülikooli professor, tema uurimisteemade keskmes on ressursside ökonoomika ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika. Selles vallas nõustab ta erinevaid ÜRO agentuure, Maailmapanka ja OECDd. Ta on kirjutanud või toimetanud 27 raamatut, sh “Economics for a Fragile Planet”, ja on enam kui 300 teadusartikli autor.
Tegemist on eelmisel aastal tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas” kõlanud ettekandega. Foorumi teine osa toimub tänavu 8. novembril. Seekord on fookuses 2040. aasta majandusmudelid, mille üle mõtisklevad eksperdid üle maailma. Pileteid saab osta SIIT.
Foorumi korraldajad on Rohetiiger, Swedbank ja Äripäev.
Seotud lood
Milline on Eesti majandusmudel 15 aasta pärast? Kas majandus saab kasvada? Kuidas jõuda järele Põhjamaadele? Arvamusliidrid prognoosivad.
ESG nõuded toovad kaasa uusi kohustusi, kuid pakuvad ka silmapaistvaid ärivõimalusi nii ettevõtjatele kui ka Eesti majandusele tervikuna.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele