Arvamusliidrid on kindlad: valitsus pole töövõimeline

Äripäev küsis enam kui 300 Eesti ettevõtjalt, juhilt ja arvamusliidrilt, mis peaks olema Jüri Ratase teise valitsuse prioriteetseim tegevussuund. Toimetus sai ligi 100 sisukat vastust, mis peegeldab selgelt, et vaimne eliit on kõike muud kui ükskõikne.

Reklaamiagentuuri Tank partner ja loovjuht Joel Volkov pelgab, et „populistide ja rahvuskonservatiivide mõjutatud valitsused“ keeravad hapniku kinni ning ühiskonna areng peatub. Meediauurija Indrek Ibrus täiendas, et selle valitsuse prioriteetseim tegevussuund peaks olema mittemidagitegemine. „See tähendaks Eestile stagnatsiooni ja sellest on kahju, aga alternatiiv on veel hullem: et hakatakse avama seadusi ning seeläbi demokraatiat – võimude lahusust ennekõike – Eestis piirama.“ Näiteks toob teadlane rahvusringhäälingu seaduse, mida oleks küll vaja tänapäevastada, kuid mida see võimuliit loodetavasti ei puuduta.

Hekoteki juht Heiki Einpaul tunneb, et jõukaid ja ettevõtlikke inimesi sageli häbistatakse, normiks on saamas vaene ja virisev. Vaesus toob aga vaid häda. "Mida vähem teevad, seda parem, sest hästi tegemise võimalus praktiliselt puudub. Ja kõige parem oleks, kui omavahel ruttu tülli läheksid. Siis tekiks ehk lootus uuesti lisandväärtuse tootmist soodustavate arengute nägemiseks," leidis mullu aasta töösturiks valitud mees.

Jüri Ratase teise valitsuse kõige prioriteetsem tegevussuund peaks olema Euroopa Komisjoni heaks kiidetud puhta planeedi visiooni täitumisele kaasa aitamine, mille teostamisest tulenevatest majanduslikest võimalustest ka Eesti osa võiks saada. Valitsus peab lõpetama eraettevõtjate mere- ja tuuleparkide ehitusplaanide blokeerimise ja põlevkivimonopoli konkurentide tõrjumise. Koostama konkreetse plaani riigi energiajulgeoleku ja sõltumatuse tagamiseks hajusalt paigutatud elektritootmisega. Kõiki riiklikke, ärilisi ja elukondlikke projekte tuleb planeerida looduslikke ressursse maksimaalselt väärindava ringmajanduse prisma kaudu. Tuleb toetada ja eelistada ökoloogiliselt puhta toidu tootjaid maksusoodustuste ning roheliste riigihangete korraldamisega. Vähendada transpordireostust ja peatada ääremaastumine, renoveerides Eesti olemasolevat raudteevõrgustikku eratranspordiga konkurentsivõimeliseks. Peatama Rail Balticu planeeritud kujul.

Parim, mida see koalitsioon tegema peaks, on laiali minna. Neil pole valitsemiseks pädevust ega selleks kombinatsiooniks valija mandaati, samuti on nad valitud programmiliste lubadustega, mida pole kavatsetudki täitma hakata. Kui see tegu edasi lükkub, siis kindlasti on vajalik üks mittetegemine – pensionisüsteem tuleb jätta lammutamata. Ei ole ainustki ekspertiisi, mis seda õigustaks, ega ainustki lahendust neile, kes ühe sambaga vaesusse jäävad. Ja paljud jäävad. Rahvastik vananeb, säästmisharjumust ega investeerimispädevust rõhuval enamusel rahuldaval määral aga pole. Probleeme teise sambaga tuleb käsitleda sammast hävitamata ja üks alles jõustuv seadus tegeleb sellega.

Mida veel ei tohi teha, on retoorika muutmine. Hunt on parem kui hunt lambanahas. Tegemistest on eriti olulisi kolm. Esiteks tuleb taastada eelarvetasakaal ja heastada senine ülekulu kasutumatest kuludest loobumisega. Teiseks tuleb viivitamatult alustada alus- ja koolihariduse eestikeelseks viimisega. Loba eesti keele õppest ei lahenda venekeelse hariduse kehvemat kvaliteeti ega halvemaid väljavaateid elus. Tuleks likvideerida maksusüsteemi kallal sooritatud vägivald. Aktsiisid viia 2017. aasta alguse tasemele ning kehtestada ühtlane maksuvaba miinimum.

Esmalt võiks Eesti valitsusel üldiselt olla kõigile arusaadav ja selge tegevussuund, mis on ka välja öeldud. Viimaste valitsuste probleem on olnud suurema strateegilise eesmärgi puudumine ja sellest ka suurem ebakindlus ühiskonnas – inimesed ei tea, kuhu me läheme. Prioriteet on mõistagi majandus, aga et see ei oleks liiga laialivalguv, siis täpsemini peaks Eesti ja Euroopa väga tõsiselt mõtlema, kuidas suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Ma ei arva, et me mingi erilise konkurentsieelise saavutame, kui kuhugi liikmesriiki veel mõnikümmend meetrit laiema autotee ehitame. Vaja on olla targem, erksam ja innovaatilisem. Euroopas on riike, kes suudavad teadus- ja arendustegevusse panustada üle 3 protsendi või ligi 3 protsenti SKTst – Soome, Taani, Saksamaa jne. Ja hästi elavad. Nii et see on tõsine küsimus.

Majandusarengu valdkonnas peaks olema kõige prioriteetsem tegevussuund tark majandus. Selleks on vaja seada fookus innovatsioonile ja uutele tehnoloogiatele. Senisest enam on vaja investeeringuid teadus-arendustegevuseks, haridusvaldkonda ja ettevõtlust toetavasse infrastruktuuri. Investeeringud haridussüsteemi on võtmetähtsusega, sest majanduses napib hea hariduse ja kvalifikatsiooniga tööjõudu. Laristava eelarvepoliitika tõttu on aga võimalused tootlikeks investeeringuteks tulevikus piiratud.