Hiinlastelt võetud megalaen võib Montenegrole hävituslikult mõjuda

Pole selge, mil viisil rahastatakse järgmised 80 kilomeetrit, sest laenu riik võtta ei saa, see oleks Montenegro rahakotile liig. Pealegi on naaberriik Serbia juba edasi lükanud kiirtee selle osa ehitamise, mis kulgeb mööda Serbia territooriumit.

IMF on öelnud, et kui kiirteed ei ehitataks, oleks Montenegro võla ja SKT suhe sel aastal kukkunud 59%ni. Selle asemel kerkib see tänavu 78%ni.

Üks ametnik viitas, et kiirtee projekti tõttu kukub Montenegrole esimest korda sellisesse defitsiiti, mis ei vasta Euroopa Liidu standarditele. See tähendab, et kui midagi peaks juhtuma, on riigil väga raske laenu juurde võtta.

Montenegro on kahel korral püüdnud projekti jaoks Euroopast rahastust saada. Põhjus, miks Euroopa kiirteele kriipsu peale tõmbas, oli selle majanduslik mõttetus. Tasuvusuuringutest selgus, et liiklus kiirteel oleks liiga hõre. Samas pole meod tasuvusuuringuid kunagi avalikustatud. Kui Montenegro parlament 2014. aasta detsembris Hiinalt laenu võtmise üle hääletas, ei olnud ka parlamendisaadikud uuringu tulemustega tutvuda saanud.

Kõigele lisaks ei kuulutatud kiirtee ehitamiseks välja avalikku hanget. Lepingus on kirjas, et Hiina riigifirma CRBC ega ka projekti alltöövõtjad ei pea maksma tulu- ega tollimaksu. Samuti on lepingus kirjas, et kui Montenegro ei maksa võlga tagasi teatud aja jooksul, on Eximbankil õigus teatud osale Montenegro territooriumist.

Kui ajakirjanikud ja korruptsiooni vastu võitlejad näevad Hiina raha ümber toimuvat väga kahtlasena, usub Montenegro parlamendisaadik Filip Vukotic, et asja ei tasu nii mustades toonides näha. „Kui me oleks ära oodanud näiteks keskkonnahinnangud, poleks me kindlasti kiirtee ehitamist juba alustanud ja tõenäoliselt oleksime me kaotanud ka võimaluse saada Hiinalt odavat laenu,“ selgitas ta, lisades, et kiirtee on Montenegro strateegilisi huvisid arvestades vajalik.

Hiinlaste fond Touchstone Capital Partners kirjutas märtsis soomlase Peter Vesterbacka firmaga alla eellepingu, et annab Tallinna–Helsingi tunneli ehituseks 15 miljardit eurot.