Hiina president meelitab Euroopat ajaloo suurimasse majandusplaani

Teisipäeval kohtusid omavahel Pariisis Hiina president Xi Jinping, Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ning Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Euroopa loodab, et Hiina avab oma majandust ja riiki endiselt ka teistele riikidele. Macron märkis, et Euroopa ühes oma avatusega on aidanud kaasa sellele, et Hiina majandus edeneks. Samas nentis ta, et selle tõttu on tekkinud ka üksjagu pingeid, mis omakorda tähendavad suurt vajadust suurema reguleerimise järele.

Macron ja ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid on korduvalt välja toonud, et välismaistel ettevõtetel pole peaaegu mingit võimalust võita Hiinas näiteks raudteede või muu transporditaristuga seotud riigihankeid. Juncker rõhutas, et Euroopa ettevõtetel peab olema Hiina turule sama ligipääs, kui on Hiina ettevõtetel Euroopa turule.

Taristusuhted Itaaliaga annavad Hiinale hea võimaluse saada maitsi ühendus merepiirita riikide Austria, Ungari ja Tšehhiga. Tõsi, praegu pole veel paika pandud, kuidas peaksid Itaaliasse ehitatavad sadamad tööle hakkama ning kuidas ühendus teiste riikidega välja peaks nägema.

Xi ringkäik Euroopas jätkus esmaspäeval Prantsusmaal, kust Xi naaseb koju samuti mitme olulise lepinguga. Tõsi, Uue Siiditee projektis Prantsusmaa osalema ei soostunud.

Küll aga on Hiinal ja Prantsusmaal soolas 15 ärilepet, mille väärtus on 40 miljardit eurot. Need puudutavad näiteks nii taastuvenergiat, laevandust, pangandust kui ka seda, et Hiina tellib Prantsusmaalt 300 Airbusi lennukit.

Sealjuures on märkimisväärne, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles möödunud reedel toimunud Euroopa Ülemkogul, et kui Euroopa peaks Hiinal laskma osta strateegilist taristut, on tegu suure veaga. Hiljaaegu säutsus Macron aga Twitteris, et Hiina ja Euroopa pole rivaalid, vaid pikaajalised partnerid.

Siiditee kohta ütles Macron, et ei ole nõus sellele alla kirjutama, sest projekt pole kooskõlas rahvusvaheliste normidega. Siiditee puhul on korduvalt rõhutatud, et see ei pea lugu keskkonnanormidest ega korruptsioonireeglitest.

Euroopa liidritest on Hiina rahale vastu astunud ka Saksamaa. Saksa välisminister Heiko Maas hoiatas Euroopa riike Rooma jälgedes käimast: „Maailmas, kus on suurriigid nagu Hiina, Venemaa või meie partner USA, suudame ellu jääda vaid ühtse Euroopa Liiduna.“ Maas lisas, et kui riigid arvavad, et nad suudavad teha Hiinaga kavalat äri, siis nad võivad üllatuda, kui ühtäkki ärgates avastavad nad end Hiinast sõltuvuses olevast positsioonist. „Hiina pole liberaalne demokraatia,“ ütles Maas.

Sarnasele seisukohale jõudis Äripäeva raadio hiljutises saates „Äripäeva fookuses“ ka Euroopa Komisjoni endine transpordivolinik Siim Kallas. „Seal (Hiinas – toim) ei ole võimalik firmat asutada, saab teha vaid riigiga ühisettevõtte, kus alguses on 51 protsenti sinul ja 49 protsenti Hiinal,“ ütles ta. „Ühel hetkel selgub ootamatult, et muudetakse mingit maa hinda või osalusi ja hiinlaste kätte liigub 51 protsenti ning sulle jääb 49, selles mõttes on tegemist väga kurja keskkonnaga,“ rääkis Kallas.

Euroopa Liidu volinik Günther Oettinger läks aga suisa nii kaugele, et pärast nädalavahetusel teatavaks saanud Hiina-Itaalia lepet soovitas panna veto Hiina diilidele Euroopas. Ta ütles nädalavahetusel Deutsche Wellele, et kuigi Hiina ja Euroopa omavaheline suhtlus on oluline, tasub siiski tähele panna, et Uue Siiditee projekti puhul ei oleks raudteed ega sadamad enam Euroopa, vaid hoopis hiinlaste kätes. „Euroopa vajab hädasti Hiina strateegiat,“ rõhutas Oettinger.

Samas on Saksamaa puhul tähelepanuväärne, et nad on ise teinud hiinlastega taristudiile. Neist üks oli Frankfurt-Hahni lennujaama enamusosaluse müük Hiina ehitushiiule 2017. aastal.

Xi praegust ringreisi Euroopas on välismeedias sageli nimetatud ajalooliseks. Ilmselt on selleks ka põhjust – 2013. aastal avalikuks saanud Siiditee projekt (mõnikord nimetatakse seda ka algatuseks „Üks vöö, üks tee“) on suuresti Xi isiklik ettevõtmine. Äripäeva raadiosaates „Äripäeva fookuses“ tõdes Hiina ekspert Liisi Karindi, et Xi ei saa endale kindlasti lubada projekti õnnestumist, sest ta ei taha maha saada maailma suurima ebaõnnestumisega. Uue Siiditee projekt läheb maksma 4–8 triljonit dollarit ning projekt kulgeb nii maitsi kui ka meritsi.

Xi ringreis Euroopasse on ettevalmistuseks Hiina ja Euroopa Liidu tippkohtumiseks. See toimub 9. aprillil ehk juba kahe nädala pärast.