- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtjad võitlevad jäätmeseaduse vastu
Praegune eelnõu on riigikogus menetlusel olnud 17 kuud. Eelnõu on koja hinnangul segane, paljude muudatuste järele puudub vajadus ning on risk, et eelnõusse lisatakse kohustusi, mis toovad suured kulutused nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.
2010. aastal alustati uue jäätmeseaduse koostamist, mille eesmärk oli jäätmeseaduse ja pakendiseaduse liitmine. Sellega loodeti seadusest kaotada vastuolud, ühtlustada mõisteid ning muuta seadus erinevatele osapooltele arusaadavaks. "Aja jooksul on eesmärk hägustunud. Nüüd soovitakse eelnõu abil üle võtta ka Euroopa Liidu direktiive ning teha muid väga olulisi ja põhimõttelisi muudatusi, mida ei ole jäätmevaldkonna osapooltega läbi arutatud," seisab koja kirjas.
Kes ei toeta?
Lisaks Kaubanduskojale ei toeta eelnõud Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Korteriühistute Liit, Mittetulundusühing Jäätmehalduskeskus. Eelnõuga on rahulolematu ka Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Eelnõu esialgne maht oli üle saja lehekülje ning täna soovitakse muuta juba rohkem kui veerandit eelnõust. Jaanuaris esitas Keskkonnaministeerium riigikogu keskkonnakomisjonile ligi 200 muudatusettepanekut, mis juba üksi on oluliselt suurem kui tavaliste eelnõude maht, märgib koda. Lisaks on mitmeid muudatusettepanekuid viimase aasta jooksul ka korduvalt muudetud või hoopis tühistatud. "Seega on täna väga keeruline saada aru, milline on eelnõu lõplik sõnastus."
Kui palju energiat kulub ühe kurgi tootmiseks?
Jäätmevaldkonna osapooled, sh kaubanduskoda on esitanud eelnõu kohta sadu lehekülgi märkuseid, kommentaare ja ettepanekuid. "Näiteks sooviti algselt kehtestada nõue, et tootja peab andma teavet selle kohta, kui palju energiat ja materjale kulus toote valmistamiseks. Seega oleks tootja pidanud välja arvutama, kui palju energiat kulus näiteks ühe kurgi, raamatu või jalgratta tootmiseks," seisab koja teates.
Lisaks sooviti eelnõuga laiendada pakendiettevõtjate vastutust. Eelnõu kohaselt oleks pakendiettevõtja pidanud kokku koguma pakendid koos tootega, need taaskasutama ning kandma nendest tegevustest tulenevad kulud. "Näiteks kingade maaletooja oleks pidanud kokku koguma kingakarbid ja kasutatud kingad, need taaskasutama ning kandma sellega seonduvad kulud," toob koda näite.
Miljonid ja kümned miljonid
Koda ei ole rahul, et keskkonnaministeerium ei ole loobunud pakendijäätmete kohtkogumise ideest, mille kohaselt tuleks iga maja ja korteriühistu juurde panna pakendikonteiner ning konteineri tühjendamisega seonduvad kulud peaks kandma pakendiettevõtja. "Ministeerium ei ole analüüsinud, milline on selle muudatuse mõju inimestele, pakendiettevõtjatele või keskkonnale. Kaubanduskoja esialgsete arvutuste kohaselt suurendaks muudatus ühiskonna kulusid miljonite või isegi kümnete miljonite eurode võrra aastas. Lisaks pakendiettevõtjatele on sellele muudatusele vastu ka korteriühistud," märkis koda.
Koja teates seisab, et kuigi tänaseks on meediast korduvalt läbi käinud väidetav trahvinumber, milleks on 100 miljonit eurot, kui Eesti ei võta aastaks 2020 ringlusse vähemalt 50% olmejäätmetest, siis jäätmevaldkonna osapooled ei taipa, kuidas on sellise numbrini jõutud. "Võttes arvesse, et lubatud 50% taaskasutusmäärani jõudmiseni on veel aasta aega ning Eesti ei ole ainuke liikmesriik, kellel sellega raskusi võib tekkida, on ennatlik rääkida võimalikust trahvist ning selle suurusest," seisis teates. Nende hinnangul on Eestil võimalik täita aastaks 2020 olmejäätmete ringlussevõtu 50%-list sihtmäära ka eelnõud vastu võtmata.
Seotud lood
Jäätmeseaduse muudatus, millega lubati kõigile Eestimaa tänavatele värvilisi prügikaste ning jäätmeveo hinnatõusu, on kogunud ootamatult raevukat vastuseisu.
Keskkonnainspektsioon küsib riigilt 4,2 miljonit eurot, likvideerimaks asendustäitmise korras jäätmekäitlusäris kas ebaõnnestunud või siis seadust rikkunud ärimeeste tekitatud prügimägesid.
Uus jäätmeseadus kärbib märgatavalt omavalitsuste otsustusvabadust jäätmehoolduse korraldamisel, valitsuse hinnangul tagab see jäätmete senisest tõhusama sorteerimise.
Olmejäätmete nõutud ulatuses ringlusse võtmine 2020. aastal on tugeva kahtluse all ning Euroopa Komisjon võib selle eest Eestit ka trahvida, eesmärgi saavutamiseks vajalik jäätmeseadus on aga taas takerdunud riigikogusse.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele