Eestit ähvardab prügitrahv

Põhiliselt käib jutt olmejäätmete kogumisest ja ringlusse laskmisest. Praegu leitakse uus kasutus kolmandikule tekkinud jäätmetest, üle poole põletatakse Irus ning ülejäänud ladestatakse prügimägedele. Seda viimast aga järjest rohkem. Kui eelmisel aastal ladestati 16-17 protsenti, siis tänavu ähvardab see 20 protsendile tõusta.

Põhjus on prügimägede madalad hinnad ja Irus küsitavate hindade tõus. Kui varem maksis Irus tonni jäätmete üleandmine 40 eurot, siis nüüd on see tõusnud 60 euro kanti, mis iseenesest ei erinegi prügimäele viidavate jäätmete eest küsitavast hinnast. Iru hinnatõus ei ole Heinma sõnul probleem, see peakski tõusma, asi on keskkonnatasudes, mida nõutakse prügimägedelt – need on 30 euro tasemel, mis on 2015. aasta tase. Küsimusele, miks ministeerium siis keskkonnatasusid ei tõsta, vastas Heinma, et ministeeriumis ja ka ministri tasemel on selleks toetus täiesti olemas, seda soovitab ka Euroopa Komisjon, kuid nagu aktsiiside ja maksudega ikka, vajab see seaduse muutmist ning vastavalt laialdast toetust ka valitsuses ja riigikogus.

Komisjon aga rõhutab, et just hinnad võiksid olla need hoovad, millega jäätmehierarhiat paremini rakendada. See tähendab, ladustamine peaks olema kõige kallim, siis põletamine ja kõige odavam taaskasutamine ringlussevõtt, praegu kipub see vastupidi olema. Selleks, et pool läheks taaskasutusse ringlusse, peavad vähenema nii prügimägedele minevad mahud kui tegelikult ka Irus põletatavate jäätmete osakaal, sest põletamine samuti jäätmete taaskasutamisena ringlussevõtuna arvesse ei lähe.

Samuti soovitas komisjon kaaluda omavalitsuste trahvimist juhul, kui üksikute omavalitsuste tasemel nõutud ringlussevõttu ei saada, ning pakendijäätmete kogumise kohustuse panemist omavalitsustele. Viimase osas on ministeeriumi seisukoht aga vastupidine: pakendijäätmete kogumise kohustus tahetakse panna justnimelt pakendiorganisatsioonidele ja seda kõikjal, kus prügi juba praegu kogutakse, see tähendab kodude juurest. Praegu koguvad need organisatsioonid samuti vajadusel elanike juurest tasuta pakendeid, aga Heinma sõnul on korteriühistute soov endale tasuta konteinereid tellida olnud tagasihoidlik, sest see nõuaks ka korralikumat prügi sorteerimist.

Ministeerium tegi vastavad muudatused maikuus ka juba eelmisest aastast riigikogus ringe tegevasse jäätmeseadusse, millest tõusvatest tülidest on ka Äripäev mitu korda kirjutanud. Ministeeriumi ja ministri kindel soov on, et seadus ikkagi riigikogu praeguse koosseisu ajal vastu võetakse, aga "teemasid on palju ja huvigruppe samuti".

Ministeeriumi viimane kommentaar ei anna just kõige paremini edasi raevukat vastust, mille ettevõtlusliidud jäätmeseaduse viimastele muudatusettepanekutele tegid: „muudatuste mõjud on analüüsimata,“ „taunime ministeeriumi käitumist,“ „riik teeb olulisi otsuseid, hindamata muudatuste mõju,“ kirjutasid kaubandus-tööstuskoda, keemiatööstuse liit, toiduainetööstuse liit ja kaupmeeste liit riigikogu keskkonnakomisjonile.