Koolitaja: lolli juhi tõttu saab igast kümnendast töötajast vastutöötaja

Need kaks väärarusaama – et töötajaid huvitab ainult palk ja et neil pole vaja teada otseselt nende töösse mittepuutuvat informatsiooni – on peamised põhjused, miks nii paljud juhid enesele teadmata seen-juhtimist kasutavad ja selle järelmõjude all kannatavad.

Kusjuures oluline on siinjuures teadvustada, et mõlemad väärarusaamad on juhtide endi oletused, mitte töötajate antud faktid.

Kui küsida töötajate käest koolitusel, kas teile läheb midagi veel töö juures korda peale palga, noogutavad nad ilmselgelt päid. Kuna juhid on kõik ninapidi protsessides ja inimesed seetõttu tagaplaanile jäänud, on ka töötajate tähelepanu taandunud lõpuks ainult palga teenimisele ja suhtumisele: teen ära nii palju kui hädavajalik, et palk kätte saada, ja rohkem mind ei huvita.

Sellesse seisu ei ole töötajad jõudnud mitte põhjusel, et neid ei huvitaks ettevõtte käekäik, nende endi areng, suhted meeskonnas ja tiimitunne, vaid kuna juhte ja ettevõtet ei paista need asjad huvitavat, muutuvad ka töötajad aina passiivsemaks ja vähe huvitatuks.

Teisena mainitud rumalate juhtide väärarusaam, et töötajatel pole vaja teada rohkem kui ainult otseselt nende tööks vajalik, just tekitabki töötajates seda õpitud abitust, mille üle nii paljud juhid kurdavad. Aga see on sageli hoopis juhtide enda valearusaama ja käitumise tagajärg. Nimelt usuvad paljud juhid tõepoolest, et töötajatega tuleb jagada ainult sellist informatsiooni, mis nende tööd otseselt puutub. Näiteks võib tootmisettevõtte meister ehk esmatasandijuht juhtkonna koosolekult tulles arvata, et töötajaid puudutab otseselt ainult vahetuste pikkuse muutus, samas näiteks ettevõtte liitumine teise ettevõttega, juhi vahetus ettevõttes või uue müügisüsteemi kasutusele võtmine nendesse ju ei puutu. Järelikult pole vaja neile seda ka rääkida.

Aga kas ikka ei puutu? Kas oskustöölisi tõesti ei puuduta see, kui ettevõte kellegagi liitub, ettevõtte juht vahetub või kasutusele võetakse uus müügisüsteem? Muidugi puutub! See on lihtsalt juhi laiskus, mugavus ja ignorantsus või piiratud nägemisvõime, mis ütleb, et neil pole vaja seda teada, kuna see ei puuduta otseselt nende tööd.

Seetõttu ongi paljudes ettevõtetes pidevalt probleemid kommunikatsiooniga - juhid lihtsalt ei pinguta, et töötajatel oleks vajalik informatsioon olemas ja samas ei loo ka tingimusi, et töötajad tahaksid ka omalt poolt informatsiooni vastu anda või teiste töötajatega jagada.

Kolmas sagedane juhtide etteheide töötajatele on, et nad ei panusta piisavalt ettevõtte arengusse, ei mõtle kaasa ja nendes on liiga vähe omanikumõtteviisi. Aga kuidas saakski töötajates tekkida huvi ettevõtte käekäigu vastu, kui neid hoitakse seente kombel jahedas ja pimedas sahvris ning eeldatakse, et kuu lõpus toimuv väetamine on piisav? Ei saagi!