Junckeri fond võtab Eestis ilmet

Euroopa Investeerimispank (EIB) ja Tallinna Lennujaam allkirjastasid 30 miljoni ­euro suuruse laenulepingu, millega rahastatakse lennujaama laiendus- ja uuendustöid. EIB laenul on Junckeri fondi – alias ­Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) – tagatis. 

Nii rahandusminister Sven Sester kui ka majandusminister Kadri Simson kinnitasid eile, et Eesti võib selle fondi toel edaspidi teisigi suuri infrastruktuuri projekte rahastada. See oleks üks võimalus. “Kõik uuenduslikud viisid erasektori raha kaasamiseks transpordivõrgustiku arendamisel ja parandamisel on tervitatavad,” ütles Simson.

Lisaks on Eestis Junckeri fondi võimaluste kasutamiseks kinnitatud finantsvahendajatega väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) rahastamiseks neli lepingut.

Eesmärk on toetada innovatiivseid ja kiiresti kasvavaid ettevõtteid, mis laiendavad tegevust ja viivad ellu pikema vaatega plaane. Kuna Balti riikides on Pohjola Pank väike tegija, otsitakse pigem vähem ja suuremaid projekte, vähemalt mahus miljon eurot.

“EFSI on aidanud osaliselt katta riskantsemate kasvufirmade rahavajadust, kellel eriti tagatisi ei ole,” ütles Huhtala. Tänu sellele, et garantii on kuni 50%, on saanud rahastust tavaliselt suurema riskiga projektid. Firma jaoks on tema sõnul protsess väga lihtsaks tehtud – kõik ühest kohast. “Meie kaheksa kuu pikkuse kogemuse põhjal võib öelda, et EFSI teenib hästi innovatiivsete ja kiire kasvuga SMEde vajadusi, kellel on kobedad projektid. Kuid varase staadiumi riskifinantseeringut ei pakuta.”

Kolmas Junckeri fondi vahendaja Eestis on KredEx. Loodud on fondifond EstFund, mille allfondidele otsitakse praegu alles juhte. Käivitunud on VKEdele mõeldud programm COSME, mis aitab KredExil käendada riskantsemaid projekte.

“COSME kaasgarantiil hakkasime käendusi väljastama eelmise aasta detsembris,” ütles KredExi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge. Taotlemine käib pankade ja liisinguandjate kaudu. COSME kaasgarantiiga on KredEx sõlminud 147 lepingut. Väljastatud laenude maht on 49,2 miljonit eurot.

Peale EFSI fondi on käivitunud veebilehed EFSI toega rahastust otsivate projektide loeteluga ning nõustamiskeskus, kuidas oma projektile rahastust leida.

Projektide portaali on Eestist üles riputatud viis projekti, neist kolm on Eesti gaasiühenduste väljaarendamiseks. Lisaks Tallinna LNG-terminal ja Rail Baltic.

Vapaavuori: Junckeri fond ei ole mingi võluvits

Junckeri fondi abil saab rahastada strateegiliselt olulisi investeeringuid, kuid mingi võluvits majanduskasvu käimatõmbamiseks see ei ole, ütles ­Euroopa Investeerimispanga asepresident Jan Vapaavuori.

Vapaavuori allkirjastas eile Tallinnas laenulepingu Tallinna Lennujaamale. Rohkem on puudus headest projektidest kui rahastusest, nentis ta.

Kui rahul on EIB selle rahastusvõimaluse kasutusega?

Tegemist on kolmeks aastaks mõeldud algatusega, ehkki eile (teisipäeval – toim) kiitsid ELi rahandusministrid heaks selle pikendamise. Käivitamisest on poolteist aastat möödas, algne eesmärk oli investeeringud mahus 315 miljardit eurot ja sellest on saavutatud 154 miljardit. Ajaliselt oleme poole peal ja rahastuselt ka.

Junckeri fond kutsuti ellu, et rahastada projekte, mis muidu oleksid riiulile jäänud. Kas lennujaama projekt on selline?

See ei ole peamine nõudmine. Pigem sõnastaksin nii, et projekt poleks muidu realiseerunud sellises mahus või sellise ajastusega.

Samuti on öeldud, et tahetakse kaasata erasektori raha. Lennujaam on riigifirma.

Õige, püüame kaasata võimalikult palju erasektori raha. Kuid ametlikult räägime n-ö muudest vahenditest, mis võivad tulla ka avalikust sektorist. Praeguses projektis tuleb minu meelest osa raha ka erasektorist, kuigi mitte väga palju.

Mida arvate varahaldusfirma BlackRock tehtud ettepanekutest, et positiivse “Donald Trumpi efekti” saamiseks suurtest infrastruktuuri investeeringutest peaks Euroopa Keskpank ostma riigivõlakirjade asemel hoopis EIB võlakirju, et programmi rahastada?

Junckeri plaani eesmärk ei olnud mitte niivõrd suurendada laenude mahtu – meie laenutase on pea sama, mis kaks aastat tagasi – kui tõsta kvaliteeti. Tavaliselt rahastame suuri projekte, mis on madala riskiga, nüüd saame võtta suuremat riski ja käivitada projekte, mis muidu oleksid jäänud tegemata. Ja kuna rahandusministrid kiitsid EFSI pikendamise heaks, siis järelikult on see poliitikasuund, mida meie aktsionärid (liikmesriigid) tahavad meid jätkamas näha.

Kui aga soovitakse, et suurendaksime laenude mahtu, siis vajame liikmesriikidelt täiendavat kapitalisüsti. Praegu me ei vaja, sest programmi tähtaeg pikenes ja Euroopa Komisjon suurendas oma garantii 16 miljardilt eurolt 26 miljardile eurole.

Kust see raha tuleb? Äkki mõnelt teiselt kasulikult eelarverealt?

Osaliselt tuleb – täpselt ei mäleta, osa vahendeid tuleb nende arvel, mis muidu läinuks Horizon 2020 algatusele jm programmidele. Samas – tegemist on kõigest garantiiga võimalike kahjude katteks. Mis see kokkuvõttes Euroopa maksumaksjatele maksma läheb, seda näeme 5–10 aasta pärast.

Milliste kahjudega rehkendate?

Ilma garantiita poleks me saanud programmiga liituda, säilitades AAA-reitingu, mis võimaldab meil laenu anda madala intressiga.

Kas investeeringud lähevad kehvemal järjel liikmesriikidesse?

Oleme kogu ELi pank, EIB investeeringuid on, jah, rohkem lõunas ja idas, kus nõudlust on rohkem. EFSI kohta on vara öelda. Kuid jah, kui arutati programmi jätkamist, siis kritiseeriti, et rohkem vahendeid peaks minema riikidesse, mis vajavad n-ö järeleaitamist. Minu meelest on see nüüd uues etapis ka tingimusena lisatud. Eesti on praegu osakaalult SKPsse EFSIst suurimaid kasusaajaid.

Kas Eestis on tulemas uusi projekte?

Jah, ehkki väikese riigi jaoks ei ole nii lihtne EFSI jaoks sobivaid projekte leida. Lihtsam on EFSI võimalusi kasutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele rahastuse pakkujana. Arvan, et kasv VKE sektoris oleks Eesti majandusele kõige kasulikum. Kuid meil on läbirääkimisel ka laene otse ettevõtetele ja usun, et esimese päriselt erasektori projekti Eestis saame lähikuudel teada anda.

Mis teeb projekti EFSI jaoks sobivaks?

Tegemist peab olema kõrgema riskiga projektiga või meie vaatest riskantsema struktuuriga projektiga. Minimaalne laen, mille saame innovatiivsele ettevõttele anda, on 7,5 miljonit eurot. See tähendab, et firma investeerimisprogramm peab olema 15 miljonit vähemalt. Tavaliselt anname laenu vähemalt 40 miljoni euro suurusele projektile. Nüüd saame rääkida 15 miljonist.