Euroopa Liidu peo järel ootab rida karisid

Tulevikku vaadates terendavad liidule – mida valitsusjuhte Roomas tervitav paavst Francis on võrrelnud elujõu ja viljakuse minetanud vanaemaga, tõsised katsumused. Sealhulgas ühisraha euro käekäik, mis võib kabelimatsu saada just juubelipidustusi korraldavast Itaaliast.

Kuid on ka helgem võimalus, osutas ajalehes Financial Times kolumnist Philip Stephens. Kui näiteks Prantsusmaa presidendivalimised võidab reformimeelne poliitik, kes riigi majanduse jalgele aitab ja Prantsusmaast uuesti Saksamaale võrdse partneri teeb, kellega Euroopa projekti taas ühiselt eest vedada. Stephens meenutab, et Rooma lepingut allkirjastades ei olnud Saksamaa ja Prantsusmaa sugugi ühte meelt, kuid just vaieldes ja kompromisse tehes on jõutud ühisosani, mis on olnud vastuvõetav ka teistele liikmesriikidele ja liitu ehitanud.

Turu emotsioon võib tulla väga tugev

Euroopa reformivõimekuse otsustavaks proovikiviks jääb aga rahaliit. Ja see eeldab kaua väldanud vaidluste selgeks vaidlemist – kust läheb riikide vastutus oma konkurentsivõime hoidmisel ja parandamisel rahaliidus tingimustes ning milline on kesktasandi roll. Kas on tahet ja vajadust luua rahaliidule oma eelarve, at tasandada asümmeetrilisi šokke, või eraldi valuutafondi. Viimast ideed kordas Saksmaa rahandusminister Wolfgang Schäuble äsja Brüsselis rahandusministrite kohtumisel –valuutafond  võiks välja kasvada euroala alalisest päästemehhanismist ESM. Teoreetiliste aruteludega paralleelselt jätkuvad maadlused Kreekaga, mis on euroala hädalistest veel ainsana abipaketi alla jäänud, riskides taas võlakohustustega jänni jääda.

Maikuus esitab Euroopa Komisjon konkreetsemad ettepanekud rahaliidu muudatusteks. Ajaleht Wall Street Journal kirjutas oma allikatele toetudes, et selles võivad sisalduda ettepanek luua ühine töötuskindlus ning euroala ühise võlakirja alge.

Samas tõstavad jälle pead poliitilised riskid – tuleval aastal võivad toimuda valimised Itaalias, mille majandus on rahaliidu tingimustega kehvasti kohanenud, võlakoorem suur ja pangad nõrgad, ning kus kasvab toetus Viie tärni parteile, mis tahab rahaliidust lahkuda. Küprose järel on just itaallased euroalal ühisraha suhtes kõige skeptilisemad – eurot hindas viimases ELi küsitluses heaks vaid 41% vastanuist.