Lihaveise kasvatajad märgi pärast tülis

„Arke vaatas, et meie rohumaaveis on eristuv, ja kuna see ei olnud patenteeritud, siis nad tegid ise selle asja ära,“ ütles Noorkõiv ja selgitas, et kvaliteedimärk ei saa võrduda kaubamärgiga, sest siis ei oleks kvaliteedikaval enam mingit mõtet. „Ehk siis kvaliteedikavaga liitunud ettevõtjad tagavad tarbijale, et liha on kasvatatud keskkonnasõbralikult, on tervislik ja maitsev, Arke ei taga aga midagi ja kasutab lihtsalt sarnast märki. See on tarbija eksitamine,“ ütles Noorkõiv. Ta lisas, et üksteise edukate toodete kopeerimine on Eestis vähemalt toiduainetööstuste hulgas ülimalt levinud tegevus – nii kui on näha, et mõnel tootel läheb hästi, ilmub kohe turule konkurendi tehtud koopiatoode.

Juhuslik kokkulangevus?

Arke Lihatööstuse juhataja Andres Trumm ütles, et vaidlus kaubamärgi teemal on väga ebameeldiv, kuid samas ei tunne ta, et Arke tööstus oleks midagi valesti teinud. Ta selgitas, et juba 2010. aastal loodud Eesti-Šveitsi ühisfirmas Vianco ACB oli šveitslastel kava, kuidas tuleb veiseid pidada, et nende liha vastaks turu kõrgetele nõudmistele. Rohumaaveise liha on Šveitsis Trummi sõnul väga hinnatud ning neil oli huvi seda Eestist osta, kuna neil endil liha ei jätku.

„Et hakata meil loomi nõuetele vastavalt kasvatama, tegime projekti Baltic Grassland Beaf, mis on sisuliselt detailne veisekasvatuseeskiri. Töö läks selle järgi käima ja 2014. aasta alguses nägime, et liha hakkab üle jääma ka Eesti turu jaoks. Siis otsustasimegi, et on vaja teha kohalik kaubamärk ning võtame selleks sõnaühendi „Eesti rohumaaveis“ ja rohelise veise kujutise,“ rääkis Trumm. Ta kinnitas, et ettevõte jälgib pingsalt, kes mida müüb. „Ka sel puhul uurisime kaubanduskette, kas keegi müüb sellise nime all liha. Aga ei müünud! Seega läks taotlus patendiametisse sisse ning kaheksa kuuga sai see ka registreeritud.“

Katrin Noorkõiv ütles, et Grassland Beafi eeskiri erineb oluliselt Liivimaa Lihaveise kvaliteedikavast. Üks peamisi erinevusi on seal asjaolu, et viiendiku looma söödast moodustab teravili, kuid rohumaaveise sööt tuleb 100protsendiliselt rohumaalt.

Trummi sõnul tuli tänavu juulis Liivimaa Lihaveiselt nendele kuri kiri, et selline märk on juba olemas ja Arke peaks lõpetama selle kasutamise. Trumm ei leia, et nad oleks midagi valesti teinud. „Kui keegi üldse eksinud on, siis võib-olla oleks ka patendiamet võinud hoolikamalt kontrollida, kas samalaadne märk on juba olemas.“

Arke Lihatööstus on 23 aastat vana ning müüb ja töötleb valdavalt Eestimaist sea- ja veiseliha. Just viimastel aastatel on Trummi sõnul hästi näha, kuidas inimesed otsivad uusi maitseid ning on uuesti avastamas ka veiseliha.

Ammused koostööpartnerid