Lauristin: LuxLeaks avas maksunduse mädapaise

Nii on komisjon jõudnud laiema Euroopa maksuproblemaatika lahkamiseni. Erinevus Euroopa maksusüsteemide ja maksustamise efektiivsuse vahel on ikka väga suur. Asjade hulgas, milles ka selle skandaali tõukel hakatakse üha enam kokku leppima, on see, et kogu maksundus peab olema läbipaistev, sellised salalepped, mis annavad võimalusi sisuliselt makse minimaliseerida, tuleks seadusega keelustada.

Liigutakse sinnapoole, et suured rahvusvahelised korporatsioonid peavad deklareerima oma maksutulud maade põhiselt, et oleks võimalik tulud siduda paigaga, kus tulu on toodetud ja vastav maa saaks sellest maksutulu. Meil oli kohtumine, kus andsid aru sellised hiiglased nagu MacDonald’s ja teised, kes maksavad ülisuurtelt tuludelt maksudeks vahemikus 0-2%. Ühine surve nendele rahvusvahelistele hiiglastele on üks selle komisjoni tegevuse telg.

Teisalt on liikmesriikide endi maksukogumise efektiivsuse teema – võtame Kreeka, kus ka väikefirmad on saanud võimaluse makse mitte deklareerida. Miljardid eurod jäävad Kreekal saamata, samas kui riik ise tahab teistelt abi. Mul oli hea meel rääkida, kuidas Eesti maksuamet on väga efektiivselt oma tegevust arendanud.

Ja veel on üks olulisemaid tulumaksubaasi teema, mille üle arutelud jätkuvad. Nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Parlamendi vastav komisjon liiguvad sinnapoole, et on vajalik vastu võtta Euroopa konsolideeritud ettevõtte tulubaasi määrus, mis ei tähenda ühtseid maksumäärasid, vaid et kõikides liikmesriikides oleksid samad asjad maksustatud. EL ei suuda efektiivselt kasutada oma 500 miljonilist siseturgu – kohe tekib teema maksuerisustest ja võimalustest navigeerida Euroopa riikide vahel ja maksutulu optimeerida.

See puudutab Eesti reinvesteeritud kasumi maksuvabastust?

Kui see konsolideeritud baas tuleb sisulisele täitmisele, siis arvan küll, et tekib probleem. Samas meie oma ettevõttedki räägivad üha enam sellest, et see (maksuvabastus – toim.) ei täida enam eesmärke, et meie probleemid on hoopis mujal. Ettevõtjad on väga huvitatud tööjõumaksude vähendamisest, aga kuskilt tuleb tulu tagasi saada.

Ka suurte riikide mitteläbipaistvad maksustamispraktikad on andnud võimaluse maksude optimeerimiseks viisil, kui EL tervikuna ja maad ise jäävad paljudest tuludest ilma. Samal ajal kui järjest tekib uusi vajadusi– põgenike kriis on tekitanud surve ELi eelarvele, Euroopa politseikoostöö agentuur EUROPOL nõuab uusi rahasid, Türgiga kokkulepe nõuab uusi rahasid. Rahavajadus kasvab ja sellega kasvab surve, et tulubaas oleks efektiivsem.

Räägitakse ka jätkuvalt edasi sellest finantstehinguite maksust.