EL: maksud riigile, kus teenitakse kasum

Ettepanekud puudutavad selliseid skeeme nagu laenuintresside kasutamine maksustatava tulu vähendamiseks või kasumi kantimine madalama maksumääraga riikides asuvatesse tütarfirmadesse.

Täiendavad ettepanekud plaanib komisjon lauale panna mais, mille alusel tuleks riikidel need riigipõhised maksuandmed ka avalikuks teha.

Maksude agressiivne optimeerimine, mida kasutavad eriti hargmaised suurkorporatsioonid, läheb Euroopa Liidule saamata tuluna aastas maksma ligi 70 miljardit eurot. Seda on viis korda rohkem kui EL kavatseb sel ja tuleval aastal kulutada pagulaskriisi lahendamisele. Lisaks tähendab selline kasumi kantimine, et n.ö kodumaiste firmade maksukoormus on hargmaiste ettevõtetega võrreldes 30% kõrgem.

Hargmaiste suurkorporatsioonide maksulepingud on praegu Euroopa Liidu konkurentsivoliniku teravdatud tähelepanu all, et selgitada, kas ja kuivõrd on tegemist lubamatu riigiabiga. Tõuke selleks uurimiseks andis nn LuxLeaksi skandaal, mis tõi päevavalgele hulga taolisi maksulepinguid, mis võimaldasid suurfirmadel nagu Starbucks või Apple väga vähe makse maksta. See moonutab ärikeskkonda teiste sama ala ettevõtete jaoks, kellega taolisi soodsaid maksulepinguid pole sõlmitud.

Konkurentsivoliniku üks viimaseid järeldusi selles kontekstis on, et Belgial tuleb firmadelt tagantjärele maksudena välja nõuda vähemalt 700 miljonit eurot.

„Mida me püüame teha on näidata, et üksi ettevõte ei saa selektiivselt eeliseid, mida tema kõrval tegutsevale ettevõttele ei anta,“ ütles konkurentsivolinik Margrethe Vestager hiljuti Belgia televisioonis.

Maksumuudatused ELis vajavad kõigi 28 liikmesriigi heakskiitu.