Marti Hääl: ärme veel hõiska!

Balticconnnetori maksumus on 250 mln eurot, millest Eesti osa on ca 130 miljonit. Toru pikkus on Eesti maismaal 47 km, merealune osa 81 km ja Soome toru pikkus maismaal 20 km. Rajamise eeldatav aeg on 2016-2019, omanik ja projekti koordinaator on Eesti poolt Elering Gaas, Soome poolt Baltic Connector OY. Rajamine liidab Balti riikide gaasiturule Soome gaasituru mahuga ligikaudu 3 miljardit kuupmeetrit gaasitarbimist aastas, luues ligi kaks korda suurema Balti riikide ja Soome ühise gaasituru.Koos Leedu ja Poola vahelise gaasiühenduse rajamisega võimaldab Balticconnectori ehitamine aastaks 2020 lõpule viia Baltimaade ja Soome gaasiturgude integreerimise Euroopa Liidu ühtse energiaturuga.

Karksi kompressorjaama ehitus annab võimaluse kahesuunaliseks gaasi transpordiks Eesti ja Läti vahel, mis koos Balticconnectoriga annab Soomele ja Eestile võimaluse kasutada Lätis asuvat maa-alust maagaasihoidlat oma turu vajadustest lähtuvalt.

Paldiski veeldatud maagaasi terminali taotluse esitas MKMile OÜ Balti Gaas. Eesti riik ei plaani terminali investeerida. LNG-terminali maksumus on eri hinnangutel 300–500 miljonit eurot, investeering elavdaks märgatavalt asukohamaa majandust. Kõige kaugemale on Eestis LNG-terminali rajamisega jõudnud Alexela Grupp, aga sellest on olnud huvitatud ka Vopak, mis soovib terminali rajada Muuga sadamasse.

Arnout LugtmeijerVopak E.O.S.-i juhatuse esimees

Riiklik heakskiit ükskõik millisele LNG-terminalile praeguses olukorras on ennatlik, põhjendamatu ja arusaamatu. Ükskõik millise terminali täpne konfiguratsioon sõltub asja­olust, millises mahus Euroopa Liit Balticconnectori projekti kaasfinantseerib. Alles siis saab kaaluda Muuga sadamasse rajatava Tallinna LNG-terminali rahastamistaotluse detailseid parameetreid. Taotlus saab olla ühekordne ning see peab väga täpselt määratlema tulevase LNG-terminali tehnilise konfiguratsiooni, mis sõltub Balticconnectori lahendusest ja valmimise ajakavast.

Oleme veendunud, et Tallinna LNG-terminal on Eesti jaoks kõige efektiivsem ja sobivam LNG-projekt. See võimaldab kulude kokkuhoidu võrreldes alternatiivsete projektidega, sest saab kasutada Muuga sadama olemasolevat süvaveekaid ja infrastruktuuri, ka terminali asukoht loob eelduse selle paremaks turuintegratsiooniks. Seda kinnitas ka BEMIPi gaasi töögrupi analüüs septembris.