Gaasiturul läheb tuliseks

Pärast seda, kui Soome loobus regionaalse veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamisest ning Alexela gruppi kuuluv Balti Gaas jäi Läti ja Soome konkurentsiameti heakskiiduta ning seeläbi eemale ka sügisesest Euroopa Liidu rahastamisvoorust, on Leedu konkurendid asunud agaralt turgu võitma. Praeguseks tarnitakse Leedu kaudu pea kolmandik Eestis tarbitavast gaasist.

Leedu energeetikaminister Rokas Masiulis märkis koguni, et Leedu LNG-terminal suudaks üksi kõigi Balti riikide gaasivajaduse rahuldada, ent kui Eestis tahetakse terminale ehitada, siis on see Eesti enda otsus. Eesti rajatavad terminalid loovad tema hinnangul turul tugeva ülepakkumise.

Puhkes sõnasõda

Ta selgitas, et konkurentsieelis on vajalik energiamahuka tööstustootmise jaoks ning see on argument, miks reisi- ja kaubalaevade punkerdamine peaks toimuma kohas, kus asub LNG-terminal. See on ka tema sõnul põhjus, miks Soome ja Leedu nii võimsalt terminalide rajamist oma riikides suruvad.

„Soome vajab oma tööstusele konkurentsivõimelise hinnaga gaasi, kuna Soomes moodustab 60protsenti kogutarbimisest tööstus ja Leedul on ambitsioon saada LNG-sõlmpunktiks piirkonnas, nagu Rotterdam on selleks Euroopa südames,“ selgitas Lugtmeijer.

Leedu terminal on kallis

Lugtmeijeri sõnul on Leedu ujuvterminal kallim kui Eestisse planeeritavad maapealsed terminalid. „Maaterminal on alati odavam kui ujuvterminal ning seda saab aegamööda ja järk-järgult laiendada, vastavalt sellele, kuidas muutuvad turu nõudmised. Näeme nüüd, et Leedu valitud kallis lahendus on isegi praegu liiga suur olemasoleva turu varustamiseks,“ kommenteeris Lugtmeijer. Ka tema on Leedu energeetikaministriga sama meelt, et piirkond vajab ühte terminali.

Kohalike sõnul on Eesti turul potentsiaal regionaalsetele terminalidele. Lugtmeijeri sõnul vajab Eesti ühte suurt, regionaalset, terminali, mis suudab vastu võtta suurimaid LNG-transpordilaevu ning ümber jaotada gaasi sellest terminalist väiksemate alustega piirkonna väiksematesse terminalidesse või siis taasgaasistama LNG-jaotusvõrgu tarbeks.

Ka Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl märkis, et juba alates 2008. aastast arendatava Paldiski LNG-terminali projekti ettevalmistused on lõppjärgus ning ettevõte on investeerinud ligi 10 miljonit eurot. Kuid osaliselt seisab otsus just Euroopa Liidu rahastuse taga. Kuna Läti ja Soome konkurentsiamet ei andnud tähtajaks heakskiitu Alexela kavale rajada regionaalne LNG-terminal Paldiskisse, jäi vendade Häälte suuromanduses olev ettevõte välja sügisesest euroraha taotlemise voorust. Nüüd ootabki Alexela tururegulaatorite toetuskirja, et esitada avaldus 2016. aasta kevadisse taotlusvooru. Seejuures ei luba Euroopa Liidu reeglid alustada ehitust enne lõpliku rahastamisotsuse vastuvõtmist. Hääl kinnitas, et kuue kuu jooksul vastavast otsusest algavad ka ehitustööd, eeldatav ehitusaeg on 3 aastat.

Praeguseks on kehtestatud LNG-terminali planeering, lõppenud keskkonnamõjude hindamine ja valminud insenertehnilised projekteerimistööd rahvusvahelise „võtmed kätte“ ehitushanke korraldamiseks. Paldiski projekt on saanud hiljuti toetusallkirja nii keskkonnaministeeriumilt kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt.

Alexela juba ehitab üht väiksemat LNG-terminali ka Soomes. Alexela ja Haminan Energia koostöös on Hamina LNG-terminali ehituse ettevalmistused jõudnud sarnasesse staadiumi Paldiski projektiga. Praegu ootab firma heakskiitu riigiabi otsusele, millega Soome riik toetab ligi 27 miljoni euroga Hamina LNG-terminali ehitust.