Uus laenukeskkond tahab kaasata ainult Eesti raha

Moigi sõnul on ettevõtte suurem eesmärk asutada uus ühisrahastusportaal, mis tegeleb nii laenude kui ka omakapitaliga. Raha läheks ettevõtetesse, kes kriteeriumitele vastavad. Ta märkis, et täpsemad tingimused on väljatöötamisel. “Luua keskkond, mida kontrollib ainult Eesti kapital. Koondada infot ja korraldada seminare investeerimise-ettevõtluse kohta,” loetles ta eesmärke. “Koondada väikeinvestoreid ja teadvustada neile, et ka ettevõtetesse on võimalik investeerida ja seda just varases arengujärgus, valdavalt enne noteerimist.”

Pangad peavad riskantseks

Moigi hinnangul seondub investeerimine kui sõna praegu väärtpaberite ja aktsiatega, kuid nemad soovivad seda teiste võimalustega tasakaalustada. “Üürikorterid, rahavoo üüripinnad, ettevõtete laienemised Euroopa Liitu ja omakapitali vajadus. Pakkuda ettevõtete omanikele abi osakute ostul-müügil ja rahastamisel. Kõik, mis seondub “väiksema” raha ja keeruliste asjadega, millega pangad mingil arusaamatul põhjusel ei saa või ei taha tegeleda,” rääkis Moik.

Miks pangad pole altid raha andma, on Moigi sõnul ilmselt seetõttu, et oleme nn idabloki riik ja meie riskiaste seda ei võimalda, samuti finantspoliitika, mida juhitakse Eestist väljast. Moik lisas, et need, kes on näinud suurte pankade rahastamisaluseid, teavad, et valdavalt saab ettevõtja raha, kui ta seda enam ei vaja või omab palju kinnisvara. “Kui sa aga oled arhitekt ja sul on veel 3–4 kolleegi, siis pole praegust rahastusloogikat arvestades sellel ettevõttel mingit väärtust. Kas see on ikka nii?” küsis ta.

Esimese tegevusaasta eesmärk on saada valmis rahvusvaheline ühisrahastusplatvorm. “Rahvusvahelist nime on veel vara avaldada,” märkis ta. Samuti ei tahtnud ta avaldada ettevõtete nimesid, kes on juba nende raha saanud.

Artikkel põhjustas raskusi

Äripäev kirjutas 2011. aastal, et võlgades kinnisvaraärimees Swen Uusjärv kutsub koos rahandusministri Mart Opmanniga investeerima ettevõttesse Swizzbankers, mis hullutab suure aastatootlusega. Samal ajal oli hulk Uusjärve kinnisvarafirma arendusi sundmüügis. Swizzbankers avaldas Äripäevas reklaame pealkirjaga “Otsime raha” ja lubas tootluseks 12–25% aastas ning otsisid rahakaid inimesi, kel oleks 1–3 aastaks võimalik investeerida 30 000–250 000 eurot. Toona tundis huvi selle ettevõtte vastu ka finantsinspektsioon. Aasta hiljem muutis ettevõte nime Swistbankersiks.

"Arvestades sellega, mis reklaami me saime, siis selles mõttes on läinud hästi – oleme elus," kommenteeris Uusjärv. "Ausalt öeldes mõjus see artikkel väga halvasti. Kõik need aastad, mis on artiklist möödas, tegelen ma selle artikliga jätkuvalt iga päev." Tema sõnul on inimesed, kes tol ajal investeerisid 12–15 protsendiga, saanud nüüd sadu protsente tootlikkust.

Uusjärv ütles, et on ettevõtja ja kui majandust tabab kriis, siis igasugune ettevõte paneb lõpuks uksed kinni. "Alati, ükskõik mis ka ei ole, tuleb ette vigu," sõnas ta. "Kui kolm aastat keegi ei osta seda, mida sa müüd, siis ei tohi öelda, et inimene on paha, tuleb vaadata kogu konteksti."

Mart Opmanni äriregistri järgi enam juhatuses ei ole. "Sest tekkis selline mõõn, kus me ei saanud enam midagi teha. Ta ei pidanud enam pingele vastu, tal oli väga raske midagi müüa pärast seda artiklit," selgitas Uusjärv.