Uusjärv: viime kokku alternatiivsed rahastamisvõimalused

Iga ühisrahastusportaal püüab Uusjärve sõnul luua oma versiooni ja mõelda välja, kuidas oma platvormi kaudu muuta raha likviidseks. Uusjärv pakkus välja, et ühisrahastusplatvormide rahakogumise lõppedes võiks kõik investorid listida alternatiivbörsile. „Kuna osalus pannakse kaubeldavaks, siis tekib teoreetiline likviidsus suuremal turul kui kokkulepe paari investori või portaali vahel,“ selgitas ta. „See annab investeeringutele parema läbipaistvuse ning paneb ettevõtjaid rohkem eesmärgipõhiselt tegutsema. Samas jääb nn edukuse algus ühisrahastusportaali ja noteeriva ettevõtte kanda.“

Praegu on Eesti erainvestorid Uusjärve sõnul väheaktiivsed seetõttu, et võimalusi, kuhu raha investeerida, on tagasihoidlikult ja finantsinstrumentide ülereguleeritus takistab uue raha kaasamist. „Võimaluste ja uute ideede puudumine on viinud meie ühiskonna nii kaugele, et hoiustel on raha liiga palju ja madala tootluse tõttu sööb inflatsioon selle ära. Pole kaugel aeg, kui inflatsioon võib olla kõrgem kui tähtajalise hoiuse intress,“ märkis ta.

Finantsinspektsiooni uuring näitas, et 2015. aastal eelistati hoiuste puhul endiselt hoida raha arvelduskontol, mitte tähtajalisel hoiusel. Samuti näitas uuring, et Eesti eraisikute varadest moodustasid 61% ehk 5,7 miljardit eurot eri liiki hoiused ning 30% ehk 2,7 miljardit eurot kohustuslike pensionifondide varad. „Hoiustel seisev raha on kasulik paraku vaid pankadele, samas intresside väike hind näitab, et osa panku pole ka hoiustest huvitatud,“ lausus Uusjärv. „Äärmisel juhul jääb raha väärtus samaks, pigem makstakse nn virtuaalses seifis kapitali hoidmise eest „kapi omanikule“ peale.“

Skeptikutele, kes kapitali kaotuse hirmus tahavad valida kõige turvalisema raha hoiustamise viisi, ütles Uusjärv, et liiga suure riskiga ettevõtted ei pääse nagunii börsile. „Vajalik on täita finantsinspektsiooni nõuded. Need, kes sinna klassifitseeruvad, on ikkagi elujõulisemad ettevõtted,“ ütles Uusjärv. „Sellest tulenevalt on alternatiivbörsil noteeritud ettevõttesse investeerimine tunduvalt mõistlikum ning riskivabam ja kui seda saaks teha koostöös ühisrahastusportaalidega, oleks investeeringule tagatud järelturg ja likviidsus.“

Peamiseks põhjuseks, miks ettevõtted ei ole tahtnud minna alternatiivbörsile, on Uusjärve sõnul olnud see, et ainuüksi listimisest ei piisa. „On vaja ka investoreid, kes sind märgivad, ja enamik investoreid, kes on hetkel börsil, on väiksema pingetaluvusega, killustunud ning tahavad teenida spekulatiivset tulu ehk võita positsiooni võtmise pealt lühiajalist tulu, mitte käia ettevõttega pikemalt kaasas,“ sõnas ta. Lahendus uute investorite leidmise probleemile on Uusjärve sõnul praegu ühisrahastusse investeerijad. "See ongi see võti, kus on olemas juba toimivad süsteemid, mis võimaldavad miljon eurot koguda kokku sisuliselt päevadega, kui su eesmärk on adekvaatne ja investorid usuvad eesmärki ning selle teostajaid,“ lausus ta.