Rubla languse peidus põhjus

Ma üldse ei väida, et turu tõi alla vaid Rosnefti raha. Igal katastroofil on mitu põhjust. Antud juhult saab välja pakkuda järgmised.

Esiteks margin call. 15. on igas kuus päev, mil fikseeritakse kõikvõimalikke derivaate, aga Vene derivaadid (nii palju kui neid on) on peamiselt seotud börsiindeksiga RTS. Indeks kukkus kokku ning kohe, kui ta läbis teatud lati, rakendati margin call'i, millele järgnes automaatne positsioonide müük jooksva hinnaga ning automaatne müügitulu konverteerimine valuutasse.

Teiseks, välismaalased müüvad agaralt Venemaa võlakirju. Saadud raha nad loomulikult kohe konverteerivad valuutasse – iga hinnaga.

Kolmandaks, detsembris tuleb Venemaa ettevõtetel maksta ära 180 mld dollari eest võlgu, mida mitte keegi Läänest ei rahasta. Paistab, et paljud jätsid valuuta ostu viimasele hetkele.

Neljandaks, suur hulk Vene ärisid müüb praegu kõike, kõike, kõike – koos sellele järgneva valuuta konverteerimise ja selle väljaveoga välismaale. Toon näiteks tüüpilise käsu ühe kinnisvaraga kaupleva tuttava ettevõtte nõukogu koosolekult: „Müüge iga hinnaga. Konverteerige, viige välja, parem on saada midagi, kui mitte midagi.“

Sellele vaatamata on minu jaoks turule sattunud 625 mld Rosnefti rubla kahtlemata üheks põhjuseks, mis murdis kaameli selja. Rosnefti selgitused, et „see summa läheb Venemaa-siseste projektide rahastamiseks“ ja „ühtegi rubla ei kasutata välismaise valuuta soetamiseks“, on lihtsalt naeruväärsed.

Rosneft ise selgitas, et saadud vahendid anti kuuele tütarfirmale. Aga kuhu tütred siis raha viivad? Panka. Ja mis teeb nendega pank? Paneb keskpanka tagatiseks, võtab selle alusel laenu ja ostab valuutat. See oli ainus mõistlik rahakasutus, sest Vene Föderatsiooni keskpanga baasintressimäär oli kuni ööni vastu teisipäeva 10,5% aastas, samas kui rubla langus ületas seda juba viis korda.

Kõige hämmastavam kogu Rosnefti võlakirjade väljaostuloos on see, et keskpank on viimastel kuudel rakendanud väga tasakaalustatud laenupoliitikat. Iga päev saab Venemaa keskpank ülevaate pankade valuutavarudest ning näeb tegelikult kõike online ning iga tehingut tuleb nüüd põhjendada. Oletame, et kui pank ostab 100 mln dollari eest valuutat, küsitakse talt kohe: „Milleks?“. „Kliendile“. „Hästi, näita lepingut“. Ja kui kliendil on leping ja see on vana klient, kes veab Venemaale reaalseid seadmeid, siis küsimusi pole, aga kui see on üheööliblikas, kes järsku soovib osta 100 mln dollari eest kingi, siis hakkab pangal halb. Aga pangad on praegu sellises olukorras, kus neile on keskpanga toetus elu ja surma küsimus.