Vene rubla odavnemine annab Soome piiriäärsetel aladel tunda, kirjutab Kauppalehti. Imatra ja Lappeenranna piirkonnas on mitmed poed juba uksed kinni pannud.
Rubla kukkumine kustutab jaanuaris kümnendiku Vene turistide ööbimistest Soomes, prognoosis Soome uuringu- ja analüüsikeskus TAK.
See hinnang on varasemast pessimistlikum. Sügisel on vene turistide arv olnud viiendiku varasemast väiksem.
Poodidele annab see isegi valusamalt tunda kui turismifirmadele. Mitmes Soome piirkonnas poed elasidki peamiselt Vene turistidest, kelle ostuvõimet on rubla langus piiranud. Suurem osa Vene turiste on olnudki kaubaturistid, paljud neist on Soomes käinud mitu korda aastas, osa isegi mitu korda kuus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rubla allakäik on venelaste ostujõudu nõrgendanud terve aasta, aga viimastel päevadel nähtu on võrreldav 1998. aasta valuutakriisiga, kirjutab Kauppalehti.
Ka kohaletulnud turistid ei käi rahaga enam nii laialt ringi nagu varem. Venelased kauplevad ööbimise hinna üle ega käi enam väljas söömas, vaid ostavad toidu ja teevad süüa ise.
Olukord pole siiski lootusetu, sest õnneks on Soome Peterburile lähedal. „See on Soome trump. Kui inimene tahab puhkusele sõita, võib kaugem reis ära küll jääda, aga sõit tehakse hoopis Soome,“ pakkus TAK.
Seotud lood
Novaja Gazeta ajakirjanik Julia Latõnina kirjutab, et rubla maksab sama palju, kui turu silmis maksab Putini võim. Valijaid võib ju petta, aga turgu mitte.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.